esiteks eeldused lugemisoskuse levikuks seisusest sõltumata, seega oli see esimeseks sammuks seisuslike barjääride ületamiseks; teiseks, soodustas lugemis- ja kirjaoskuse teket ja levikut; kolmandaks, lõi uue dimensiooni kultuurimälu säilitamiseks (varasema suulise ja ümberkirjutamise kõrvale ja asemele astus mälu massiline tirazeerimine); neljandaks, lõi kanali arhetüüpsete süzeede, motiivide, tegelaste, olukordade, väärtushoiakute levikuks; viiendaks, «iseseisvustas, autonomiseeris» kirjutamise ja lugemise, mis võis sest peale alates eksisteerida lahus kirjutajast ja lugejast nii ajas kui ka ruumis, soodustades sellega interpretatsioonilist mitmekesisust (vaatepunktide rohkust). Eesti keel sai kiriku ja koguduse keeleks ning omandas uue staatuse, mis pidi olema kõigile eestlastele eriliselt suure tähendusega sündmus. Nii või teisiti, eestlaste ristimine tähendas Eesti ala muutmist 10.13. sajandini Lääne-
esiteks eeldused lugemisoskuse levikuks seisusest sõltumata, seega oli see esimeseks sammuks seisuslike barjääride ületamiseks; teiseks, soodustas lugemis- ja kirjaoskuse teket ja levikut; kolmandaks, lõi uue dimensiooni kultuurimälu säilitamiseks (varasema suulise ja ümberkirjutamise kõrvale ja asemele astus mälu massiline tirazeerimine); neljandaks, lõi kanali arhetüüpsete süzeede, motiivide, tegelaste, olukordade, väärtushoiakute levikuks; viiendaks, «iseseisvustas, autonomiseeris» kirjutamise ja lugemise, mis võis sest peale alates eksisteerida lahus kirjutajast ja lugejast nii ajas kui ka ruumis, soodustades sellega interpretatsioonilist mitmekesisust (vaatepunktide rohkust). Eesti keel sai kiriku ja koguduse keeleks ning omandas uue staatuse, mis pidi olema kõigile eestlastele eriliselt suure tähendusega sündmus. Nii või teisiti, eestlaste ristimine tähendas Eesti ala muutmist 10.13. sajandini Lääne-