Peale selle on kahetaktilise mootori kolvigrupi soojuslik koormus suurem ja mootori töökindlus halvem. Võimsaid kerge vedelkütuse mootoreid seetõttu kahetaktilisena ei ehitata ; väikese võimsusega mootoreid kasutatakse näiteks mootorrattamootoritena ja paatide päramootoritena. Kahetaktiliste diiselmootorite võimsus on kuni 15MW (20 000 hj ) ja nad paistavad silma hea töökindluse poolest ( aeglasekäigulised laevamootorid, kiirekäigulised otseläbipuhumisega automootorid). 1.4DIISELMOOTOR Diiselmootoris valmistatakse küttesegu silindris, mis ongi põhiline erinevus ottomootoritest. See tähendab, et silindris surutakse kokku puhas õhk, millesse pritsitakse kütus ja mis ise süttib kuumas õhus. Diiselmootorid jaotatakse sissepritse mooduse järgi: 1. Otsesissepritsega diiselmootorid, nende mootorite puhul pritsitakse diiselkütus otse põlemiskambrisse.
Lenduvateks orgaanilisteks ühenditeks loetakse kõiki inimtekkelisi ja biogeenilisi orgaanilisi ühendeid, mis võivad päikesekiirguse toimel lämmastikoksiididega reageerides tekitada fotokeemilisi oksüdante (osoon). Lenduvad orgaanilised ühendid tekivad naftatööstuses ja naftatööstuse produktide kasutamisel (keemiatööstus, bensiinis sisalduvate lenduvate fraktsioonide aurumine bensiinihoidlates ja -tanklates, viimistlusmaterjalide kasutamine, automootorid), prügilates ja põllumajanduses. Lämmastikoksiidid tekivad erinevate kütuste kõrgetemperatuurilisel põletamisel katlamajades, tööstuslikes protsessides ja autodes. Looduses tekib lämmastikoksiid äikese ja fotokeemiliste reaktsioonide tulemusel. Olulisteks saasteallikateks on veel metsade põlengud. Maapinna lähedal on osoon, mis kahandab taimede fotosünteesi taset umbes 20% ning põhjustab
süsinikoksiid · Millised nim ainetest kuuluvad Kyoto protokolli alla: o Metaan, co2, dilämmastikoksiid · Järjestage kütused energiaühiku kohta vabaneva süsinikdioksiidi hulga järgi. Väiksemast: o Tuumakütus, maagaas, bensiin, kivisüsi, põlevkivi, puit · Mis ühendid põhjustavad sademete hapestumist o , co2, no2, so2 · Millised allikatest pärinevad lenduvad org ühendid: o Värvimine ja lakkimine, automootorid, -tanklad, metsad · Millised on tüüpilised ajavahemikud , mille keskmisen on kehtestatud piirnormid Eestis ja ELs: o 1h, 24h, 1 aasta · Millised neist sademetest on mõeldud heitgaaside puhastamiseks tahketest osadest: o El.filter, tsüklon · Mis on EMEP, imllised on selle ülesanded ja milles seisneb CORINAIR klassifikatsioon o Piiriülese õhusaaste kauglevi konventsiooni elluviimise põhiline tööriist. EMEPi ÜL:
suurendada. Kuuma segu probleemi aitab oluliselt vähendada bloweri ja sisselaskekollektori vahele paigaldatav õhkvesi vahejahuti, mis meremootoritel on suhteliselt levinud, kuna seal on külm vesi parda tagant võtta ja mootor on ka boosti all pea kogu aeg. Autodel on see vähem kasutusel, esiteks hind on $2000 või rohkem, teise takistuse tekitab (mitte kõigi jaoks) vahejahuti 10sentimeetrine kõrgus ehk õhukogur hakkab juba katusest kõrgemale ulatuma, kolmandaks, automootorid on harva boosti all, neljandaks, jahutusvee süsteemi keerukus. Võistlusklassides on vahejahutid aga keelatud, iseasi palju neist metanooli ja nitrometaani puhul ka kasu oleks. Kuna bloweris on ligikaudu mootori töömahule vastav kütusesegu, siis selle lõhkemisel võivad olla tagajärjed. Nende leevendamiseks on tänavakompressorites vedruga heitklapid, mis avanevad
väljatöötamist, mis nõuab suuri summasid ning teadlaste meeletuid pingutusi." (,,Autotöösturid jooksevad võidu vesiniku tehnoloogiale", Ain Alvela, Äripäev, 19.04.2006, www.ap3.ee, viimati alla laetud 19.04.2009). Kuigi vesinikelemendiga töötav auto ei saasta loodust, sest sellest eraldub vaid vesi, tuleb siiski arvestada, et summaarselt paiskab kütuseks kasutatava vesiniku tänane tootmisprotsess õhku lihtsalt veelgi rohkem saastet kui tavaline auto oma eluajal (,,Automootorid jätavad naftaga hüvasti", Margus Sanglepp, 30.10.2007, www.kalev.ee, viimati alla laetud 19.04.2009). Praegu toodetakse vesinikku fossiilsetest kütustest ammutatud energiat kulutades ning selle protsessi käigus tekib süsihappegaas. See on põhjus, miks vesinikuautod ei ole kliimamuutuste seisukohalt siiski veel kübetki parem alternatiiv kui hübriidautod (,,Miks ei ole vesinikust kütusena asja saanud?", Villu Päärt, Äripäev, 01.12.2008, www.ap3.ee, viimati alla laetud 19.04.2009)
Iseenesest iga liigne läbisõidetud kilomeeter on kulutamine, kuid kõige suurem kulutamine on töötava mootoriga sõidukiga paigalseismine. Selle vältimiseks peab sõidukijuht suunama oma pilgu võimalikult kaugele, et ette näha võimalikke takistusi teekonnal ja aegsasti kohandama kiiruse selliseks, et ei peaks tegema liigseid peatuseid. 2.3. Mootori säästlikum kasutamine ja inertsi ning languste kasutamine Peamine punkt, mida meeles pidada, on see, et tänapäevased automootorid (alates 1990 aastast) on võimekamad. See tähendab, et liigsed pöörded minutis raiskavad ainult kütust ja suurendavad mootori kulumist. Uutel mootoritel on täiesti erinev väändemoment, kui oli mootoritel 20 aastat tagasi. Maksimaalne väändemoment on kaasaegsetel mootoritel palju kõrgem ja see on saavutatud juba vahemikus 1500 kuni 3500 pööret minutis. Maksimaalne väändemoment vanadel bensiinimootoritel algas alles 3500 pööret minutis juures (CIECA 2007).
annaabi.ee 
