Kinesteetiline – P2 – „käsi nagu labidas“ – käe asendeid ei saa kontrollida, piisavalt täpselt liigutada. Puudub tagasiside. b. Ruumiapraksia e apraktoagnoosia – PO3 – raskused liigutuste ja visuaalse ruumi koordineerimisel (nt riietumisel, voodi tegemisel). Kasutame nägemist rohkem kui mõtleme. c. Kineetiline – F2 – „Kineetilise meloodia“ häire, so häire liigutuste kiiruses, sujuvuses, automaatsuses. Elementaarsed motoorsed perseveratsioonid. Häire 13 programmiga. Ühe tegevusprogrammi takerdumine teise programmi. Ei näe vigu (enda tehtud). d. Regulatoorne – F3 – häire sihipärases tegevuses, eriti seoses käitumise verbaalse regulatsiooniga. Nt küünal nagu sigaret, dissotsieerumine verbaalsest käsust ei märka vigu oma tegevuses. 5
– signaliseerivad võimalikule sissetungijale, et ala on hõivatud. Ettekujutus signaalärritajate toimemehhanismist varastel ja hilisematel etoloogidel. Varased etoloogid kasutasid luku ja võtme analoogiat. Signaalärritaja ehk võti keerab mingit lukku ehk kaasasündinud päästikmehhanismi looma sisemuses. Hilisemad etoloogid leidsid, et ühest mehhanismist ei piisa käitumise vallandumiseks, kahtlesid vallandumise automaatsuses ning mehhanismi sünnipärasuses. Erinevate signaalärritajate kompleksne mõju käitumisele (hõbekajakate munaeelistuse näitel). Järeldus “tiitrimiseksperimendist” – heterogeense summatsiooni seadus. Hõbekajakas veeretab pesast välja veerenud muna pessa tagasi. G. Baerends uuris, milliste signaalärritajate järgi teeb kajakas kindlaks, et objekt pesa kõrval on tema muna. Lisas pesa juurde munamudeleid. Varieeris mudelite suurust, kuju, värvust, mustrit. Muutis korraga vaid
annaabi.ee 
