Laboratoorne töö nr:1 Õppeaines AES3610 ,,Programmeeritavad kontrollerid" PROGRAMMEERITAVAD KONTROLLERID JA PROGRAMMERIMINE 2007 Tallinn Kontroller on mikroarvuti, mis on ettenähtud seadmete, protsesside juhtimiseks. Tänapäeval kasutatakse kontrollereid väga laialdaselt erinevates valdkondades. Kontrollereid kasutatakse meditsiinis, energeetikas, transpordis (autod, lennukid, laevad), olme elektroonikas (televiisorid, raadiod), sides jne. Automaatjuhtimises kasutatakse kahte juhtimisviisi: aparatuurne juhtimine ja programmjuhtimine (joonis 1.1). Esimesel juhul koostatakse düüsiline skeem, mis koosnev releedest, lülititest, kontaktoritest jne. Teisel puhul piisab programmi koostamiest kontrolleri jaoks. On selge, et programmi on palju lihtsam muuta, kui releeskeemi ümber tinutada (näiteks vigade puhul). Seepärast kastutatakse tänapäeval valdavalt programmjuhtimist. Aparatuurne juhtimine on jäänud
Hüdroajami eelised on lihtne saada nii kulgevat kui pöörlevat liikumist. Võid saada suuri jõude ja jõumomente suhteliselt väikeste komponentide abil. Jõumomendi ja liikumiskiiruse reguleerimine on lihtne ja realiseeritav odavate vahenditega. Ülekoormusi saab vältida koosneb enamasti standartsest komponentidest, mis lühendab ajami projekteerimise ja valmistamise. Lihtne on ajamit elektriliselt juhitda, mis võimaldab seda laialdaselt kasutada automaatjuhtimises. Ühtlane ja täpne liikumine, võime startida suurtel koormustel ja heasoojus vahetus. Hüdroajami puudused on tuleohtlikkus töövedeliku ja tema aurude lekkimisel. Töövedeliku tundlikus saastumise suhtes. Temperatuuri ja rõhu mõju töövedeliku viskoossusele. Hüdroajamilt saadav võimsus ja kasutegur Hüdroajam muundab energiat mitukorda ühest liigist teise. Etapid on järgmised: elektrienergia, elektrimootori mehaaniline energia, pumbast väljuv hüdrauline energia,
mittelineaarseid süsteeme. Närvivõrkude valdkond hakkas aktiivselt arenema ainult eelmise sajandi viimasel aastakümnel, sest närvivõrkude õpetamine nõuab üsna võimsamate arvutite kasutamist. Ka tänapäeval areneb see valdkond väga kiiresti. Pakutakse väga palju erinevaid närvivõrkude 32 kasutamisel baseeruvaid juhtimisalgoritme. Automaatjuhtimises hakati väga efektiivselt kasutama närvivõrke kombinatsioonis hägusa loogikaga. Täiendav kirjandus: 1. Irwin G. W., Warwick K., Hunt K.J., Neural network applications in control. The Institution of Electrical Engineers, 1995. 297p. 2. Lu, Y-Z. Industrial intelligent control. Fundamentals and applications. Chicher: Wiley, 1996. 325 p. 3. Mills, P. M., Zomaya, A. Y., Moses O. T. Neuro-Adaptive Process Control. A Practical Approach. John Wiley & Sons, 1996
mittelineaarseid süsteeme. Närvivõrkude valdkond hakkas aktiivselt arenema ainult eelmise sajandi viimasel aastakümnel, sest närvivõrkude õpetamine nõuab üsna võimsamate arvutite kasutamist. Ka tänapäeval areneb see valdkond väga kiiresti. Pakutakse väga palju erinevaid närvivõrkude 32 kasutamisel baseeruvaid juhtimisalgoritme. Automaatjuhtimises hakati väga efektiivselt kasutama närvivõrke kombinatsioonis hägusa loogikaga. Täiendav kirjandus: 1. Irwin G. W., Warwick K., Hunt K.J., Neural network applications in control. The Institution of Electrical Engineers, 1995. 297p. 2. Lu, Y-Z. Industrial intelligent control. Fundamentals and applications. Chicher: Wiley, 1996. 325 p. 3. Mills, P. M., Zomaya, A. Y., Moses O. T. Neuro-Adaptive Process Control. A Practical Approach. John Wiley & Sons, 1996
annaabi.ee 
