Kui vääveldioksiid, osoon ja süsinikdioksiid endast probleemi ei kujuta, siis lämmastikdioksiidide keskmine hulk õhus hakkab kesklinna piires jõudma lubatud taseme lähedale. Kõige tõsisem probleem on peened osakesed, mis on kõige kahjulikuma otsese mõjuga tervisele. Kust need osakesed pärinevad? Linnas on suur osa peeneid osakesi pärit transpordist, otse kütuse põlemisest. Tallinna õhus on suhteliselt palju teetolmu, millest suur osa tekib autokummidega tee kulutamisel, eriti talvel naelkummidega. Oma osa on teede soolatamisel ja kohtküttel ehk eramajade kütmisel. Kesklinna seirejaamas on tolmu normi pidevalt ületatud juba viimasel neljal aastal. Saaste tagajärjed Tolm ja muud saasteained satuvad sissehingamisel sügavale organismi ja teadlased on leidnud, et selle tagajärg võib olla isegi infarkt. Enamiku nende saasteainete mõju on pikaajaline ja krooniline. Kui on väga kõrge osooni- või lämmastikoksiiditase, siis mõjub see
vigastada · * Liivase - eelnevalt korralikult tihendatud pinnasekihile pannakse ca 15...20 cm paksune liivakiht. Liivase tagab loomale piisava mugavuse, sõnnikukäiku sattunud liiv muudab need vähem libedaks. Ka ei soodusta liiv udarahaiguste levikut. Liiva ainsaks puuduseks on selle abrasiivne toime metallosadele ning kiire settimine sõnnikuhoidla põhja. Eestis võib takistuseks saada ka liiva liiga kõrge hind · * Autokummidega stabiliseeritud pinnnasase - korralikult tihendatud pinnasele laotatud autokummid täidetakse 2/3 ulatuses hoolikalt vedela savipinnasega, mis kuivades tardub. Ülejäänud osa täidetakse rohke allapanuga. Eelnevalt toodud uurimuse alusel sellised asemed loomadele siiski ei meeldi · * Betoonpinnale kinnitatud madrats - loomade poolt kõige rohkem eelistatud, allapanuvajadus minimaalne. Puuduseks kõrge hind
annaabi.ee 
