omaksvõtmist. Selle tõestuseks sai 1980. aastate teisel poolel vallandunud massiline vabadusliikumine, mis tipnes omariikluse taastamisega 1991. aastal. Pool sajandit NSV Liidu koossesisus tähendas Eestile majanduslikku, kultuurilist jm isoleeritust läänemaailmast, mis vastupidiselt kommunistikule retoorikale tõi kaasa ühiskonna mahajäämuse. Uue külma sõja puhkemise üle on palju spekuleeritud. Osapooltena nähakse selles enamasti ikka ühelt poolt tagasi autokraatiasse libisevat Venemaad ning teiselt poolt liberaalse demokraatia vundamendil seisvaid lääneriike. Venemaa agressioon Gruusia vastu, ähvardused teiste naaberriikide suunas, kaugpommitajate jõudemonstratsioonid Põhja-Atlandi kohal, tuumakoostöö Iraani, Venezuela ja Kuubaga ning paljud muud Moskva astutud sammud, mis lääneriike selgelt ärritavad, näivad nimetatud arvamust üksnes kinnitavat.
Nagu nende eelkäijadki, langesid ka nemad tagakiusu ohvriteks, aga siiski õnnestus neil omavahel kokku saada ning moodustada salajasi ringe (kruzhki). Moodustati ka hulk opositsioonilisi parteisid, mh liberaalid, Sotsiaaldemokraadid, kommunistid, anarhistid jne.2 1917. aasta Veebruarirevolutsiooni peamiseks baas-põhjuseks oli otseselt see, et Nikolai II polnud õppinud 1905. aastal toimunud revolutsioonist, kuna peagi pärast revolutsiooni lõppu oli ta pimesi tagasi autokraatiasse langenud. 1905. aasta revolutsiooni detailidesse ma 1 The Cambridge History of Russia, Volume III The Twentieth Century. lk 83 2 The Cambridge History of Russia, Volume III The Twentieth Century. lk 72 4 siinkohal ei laskuks, aga võtaksin selle põgusalt läbi. 1905. aasta revolutsioon oli olnud
annaabi.ee 
