valitsust või muutma reziimi. Kommunismi, natsionaalsotsialismi ja fasismi tekkepõhjus oli eelkõige Euroopa ühiskonna kriis pärast Esimest maailmasõda. Kõik need reziimid tuginesid vähemuse partei valitsemisele ja kuulutasid end ajaloolise progressi kandjaks. Parteisid juhtis endaga rahulolev eliit, mille iseloomulikuks jooneks polnud mitte kompetentsus, vaid võimuiha. Totalitarism on ajalooliselt uudne poliitiline reziim, kuigi tal on sarnaseid jooni varasema despootia ja autokraatiaga. Teaduse ja tehnika revolutsioon võimaldab kaasaja totalitarismis sääraseid sotsiaalse kontrolli ja manipuleerimise vahendeid, mis olid varasematele valitsejatele kättesaamatud. Igale totalitaarsele reziimile on iseloomulikud: · ainuideoloogia; · ainupartei; · võimu kontsentreerumine ühe isiku või isikute grupi kätte. Üksikult võib neid elemente leiduda ka teistes reziimides, kuid ainult nen de samaaegne esinemine muudab reziimi totalitaarseks
Ateena sai neutraalsuse, sest Makedoonia väepealik lahkus sealt altkäemaksu eest. III saj. muutus tähtsaks kaubanduskeskuseks Rhodose oligarhiline Kreeka riik. Tema õitseng on seletatav rahvusvaheliste majandussidemete laienemisega. Rhodose hiiglaslik sõja- ja kaubalaevastik kontrollis suurt osa Egeuse merest. Rhodose riigile omistatakse esimene mereseadusandlus. ta säilitas oma iseseisvuse ja pidas edukaid sõdu. Sürakuusas vahelduvad oligarhia ja demokraatia, mis küll rohkem autokraatiaga sarnanes. Sürakuusa oli esimene hellenistlik riik, mille Rooma vallutas. Hellenistlike riikide sotsiaalne ja poliitiline kriis II ja I saj. e. Kr. Hellenistlike riikide lühiajaline maj. tõus III saj. ning sellel põhinev sõjaline ja pol. võimsus asendusid II saj. üha süveneva pol. ja maj. kriisiga. Samaaegselt hellenistlike riikide langusega muutus üha võimsamaks nende lääne- ja idanaaber: Rooma Itaalias ja Partia despootia Iraanis