augustil. Töö toimus 15 kV-se elektriliini ohtlikus tsoonis, kuid peainsener ega kraana korrasoleku eest vastutaja ei tundnud kraana asukoha vastu huvi. Tööleht oli täitmata. Kraananoole transpordiasendisse pööramisel puutus koormatross vastu elektriliini äärmist juhet 6,1 m kõrgusel maapinnast. Selle tagajärjel sattusid kraana tugikäppi paigaldanud 4 meest voolu alla. Kaks neist said surma. Teisaldatavat maandust ei kasutatud, ohtliku pinge signalisatsioon oli välja lülitatud. Autokraanade tööjuhendisse võeti punkt, mis keelab kraanajuhi viibimise kraana kabiinis, kui toimub kraana paigaldamine tugikäppadele või viimaste ülestõstmine transpordiasendisse. Tööstuslike elektritraumade analüüs (Ohrana truda, 1989) on näidanud, et kõikidest elektriõnnetustest 61% leiab aset kokkupuutel elektriseadme voolu juhtivate osadega, mis on normaalselt pingestatud; 11% pingestatud juhtmete kokkupuutel või valelülituse korral;
vibraatoriga on tööorganiks. Käsitambid Väikeste töömahtude ning kitsaste töötingimuste korral on otstarbekas kasutada käsitampe. Need võivad olla elektrilised, pneumaatilised või autonoomse sisepõlemismootoriga. Tambi eelis võrreldes väikese plaatvibraatoriga seisneb löögi suunas - siin toimub see otse ülalt alla. Seega on nende efektiivsus ka suurem. 35) Millised on autokraanat iseloomustavad parameetrid (loetlege). Millised on meil kasutatavate autokraanade maksimaalsed tööparameetrid? *tõstevõime *min. Töökaugus *suurim kõnksu kõrgus *noole pikkus *tõstekiirus *pöördekiirus *liikumiskiirus *töötsoon *tugede vahe *baasmasin *mootorivõimsus *ajam *pikkus *laius *kõrgus *mass Sõita tohib max 80km/h. Juhikabiin ei käi 360 kraadi koos tõsteseadmega sest mootori ja juhikabiini kohal lastiga liikumine on ohutusseadmete poolt blokeeritud. Iseliikuvate noolkraanade tõstevõimed küündivad 500 tonnini ja enamgi, tõstekõrgused
annaabi.ee 
