viia. Eesti pidi kindlustama Nõukogude sõjavägede vaba pääse Eestisse. Eesti pidi NSV Liidu kokkuleppel 17.juunist hoidma oma lennuvägesid lendamast vabariigi kohal, samuti pidid nad lubama kasutada Nõukogude Liidul oma raudteid ja muud liiki transpordi vahendeid. Eestlased pidid loobuma oma relvadest, kuna Nõukogude Liit kartis vastuhakkamist. 17.Juuni asusid Punaarmee väed Narva piiri ületama. Üle piiri tulid Vene tankid ja autokolonnid , mis siirdusid Tallinna tänavatele. Punaarmee jalaväelased liikusid üle põldude ja läbi metsade lääne suunas. Selleks päevaks oli Eesti riik Nõukogude Liidu poolt okupeeritud. Eestil polnud võimalustki abi kuskilt loota ega saada, sest Eesti oli Nõukogude Liiduga sõlminud Baaside lepingu , millega lepiti kokku Eesti ja NL vahelise abi andmine teineteisele , mis tahes olukorras. Nõukogude liit aga kasutas Eestit ära ja Eestil polnud enam kuidagi
Suurest laost, kus hoiti ka Hitleri sünnipäevakingitusi, sai ta pommitamisel peavarju kaotanud emale, hulga vajalikke asju: pesu, rõivaid, lauanõusid jne. 20. aprill 1945, hitleri sünnipäev! Esimesed vene tankid olid jõudnud Berliini alla. Õhtul oli istumine kokkusurutuna füüreri kabinetis. Lõpuks tunnistas ka füüer, et ei usu võitu. Sünnipäeva puhul joodi ikka sampust ja lagistati naerda. Järgmisel hommikul read hõrenesid. Vahetpidamata asusid autokolonnid ja lennukid teele lõuna poole. 22. aprill 1945. Schaub tõi Traudlile hulga tähtsaid ürikuid, dokumente ja kirju, mida tuli kindlasti pakkida. 26. aprill. välismaast ära lõigatud ja ainult keiteliga on veel raadioside. Füürer elab punkris viirastuslikku elu. Eva Braun kirjutas hüvastijätukirju. Ajalehed Berliinis enam ei ilmu. Raadio teatab ikka ja jälle, et füüer viibib selles õnnetus linnas, jagab tema saatust ja juhib isiklikult tema kaitsmist. Ainult väike