Põhja-Eestis võttis Nõukogude võim kontrolli taas endale, vastupanuliikumist ei õnnestunud neil aga maha suruda. Nendes 1941. aastal arenenud sündmustes etendas olulist osa Soome abiga sissisõjaks ettevalmistatud luurerühm "Erna". Juulis toimetati "Erna" mehed Eestisse, nende ümber kogunes arvukalt metsavendi. Kuigi "Erna" peamisi eesmärke oli varustada soomlasi luureandmetega, asusid nad vaenlase vastu rünnakuid korraldama. Varitseti maanteedel, tulistati nõukogude autokolonne, hävitati okupatsioonivõimude käsilasi. Ühel "ernalaste" rühmal õnnestus hävitada Ravilasse väljasõiduistungile sõitev tribunal, teine oleks Kose juures peaaegu vallutanud Nõukogude tanketi. "Erna" aktiivne tegevus põhjustas Nõukogude võimudele tõsist peavalu. 1941. juuli lõpupäevadel koondati "Erna" vastu mitu hävituspataljoni ning NKVD üksusi. 31. juulil tõmmati piiramisrõngas kokku ning asuti ründama. Mets oli aga täis relvituid naisi-lapsi-mehi.
Sinna toodi relvad ja lühikese ajaga loodi partisaniüksused, kuhu kuuluvaid mehi hakati nimetama metsavendadeks. Metsavennad peredega Võrumaal Niipea kui sõda puhkes, muutus ka oluliselt metsavendade olukord. Nad said asuda aktiivselt võitlema okupatsioonivõimude vastu. 1941. aasta juuni lõpus ja juuli alguses moodustati esimesed metsavendae võitlusüksused (partisanisalgad), kes tekitasid okupatsiooni võimu tagalas suurt kahju: Hävitasid voore ja autokolonne Purustasid sildu ja teid Tapsid punaste kaasajooksikuid Peeti maha ka tõelisi lahinguid. Vangidelt ja langenud venelastelt saadud varustuse abil täiendati oma relvastust laskemoonavaru. Hinnanguliselt oli juulis 1941 partisanidena Eesti metsades tegutsemas vähemalt 12 000 meest. Mitmel pool tekkisid võitlussalgad, mid meenutasid regulaarväe üksusi. Näidised: · Kapten Karl Talpaku pataljon, Otepää · Major Hans Hirvelaane 300-meheline pataljon, Rapla
annaabi.ee 
