Põhivoolude kujunemine ja kiriku ajaloo põhipunktid Kristlusel on palju voole ehk konfessioone. Algkatoliikliku kristliku kiriku usutunnistuse konsensusliku variandi määras Nikaia kirikukogu 325. a ja teoloogia peasuunad Chalkedoni kirikukogu 451. a. Vanadest kirikutest on veel nestoriaanid (431) ja monofüsiitlikud (kopti, etioopia, süüria ja armeenia) kirikud, kes ei tunnistanud Chalkedoni otsuseid. Hiljemalt 1054. aastaks oli kirik jagunenud kreekakatoliku (autokefaalseid kirikuid juhivad patriarhid) ja roomakatoliku (kirikupea on Rooma paavst) kirikuteks. Nende vahel on uniaadid, kelle traditsioon on kreekakatoliiklik (õigeusklik), kuid kes tunnistavad paavsti ülimuslikkust. Roomakatoliku kirikust kasvasid välja protestantlikud kirikud: luterlased 1517, anglikaanid 1536 ja kalvinistid 1566. Anglikaani kirikust eraldusid 16., 17. ja 18. sajandil omakorda kongregatsionalistid, kveekerid, presbüterlased, baptistid, metodistid ja paljud teised.
Kristlusel on palju voole ehk konfessioone. Algkatoliikliku kristliku kiriku usutunnistuse konsensusliku variandi määras Nikaia kirikukogu 325. a ja teoloogia peasuunad Halkedoni kirikukogu 451. a. Vanadest 16 kirikutest on veel nestoriaanid (431) ja monofüsiitlikud (kopti, etioopia, süüria ja armeenia) kirikud, kes ei tunnistanud Chalkedoni otsuseid. Hiljemalt 1054. a oli kirik jagunenud kreekakatoliku (autokefaalseid kirikuid juhivad patriarhid) ja roomakatoliku (kirikupea on Rooma paavst) kirikuteks. Nende vahel on uniaadid, kelle traditsioon on õigeusklik, kuid kes tunnistavad paavsti ülimuslikkust. Roomakatoliku kirikust kasvasid välja protestantlikud kirikud: luterlased 1517, anglikaanid 1536 ja kalvinistid 1566. Anglikaani kirikust eraldusid 16., 17. ja 18. saj omakorda kongregatsionalistid, kveekerid, presbüterlased, baptistid, metodistid ja paljud teised.
annaabi.ee 
