Autokütuse hind 55,8% 30,2% 24,7% Liiklusummikud 12,9% 41,4% 39,7% Liikluse ohtlikkus 11,9% 15,6% 15,6% Parkimise hind 29,3% 22,3% Muud tegurid …. 4,8% 29,6% 45,0% See võib aga omakorda viidata asjaolule, et hinnatundlike autokasutajate osakaal väheneb ja mitmesuguste tasude tõstmisega seotud regulatsioonid ei pruugi enam toimida. Osaliselt viitab sellele kas nende vastajate osakaal, kes vastuseks küsimusele kuidas saaks piirata liigsete autode hulka kesklinnas, viitasid hinnaga seotud regulatsioonidele. Nii pidas väga tõhusaks piirajaks sissesõidutasude rakendamist (ummikumaksu) vaid 17,7% ja parkimistasudega reguleerimist 21,2% auto kasutajatest. Nende osakaal, kes märkisid et nemad ise või nende tööandaja peab
• sõiduautodega kaasnev suurim probleem ei ole mitte nende suuruses vaid arvukuses • autotranspordist sõltuv linn ja kõrge elustandard, mis lubab igale perele autot on kaasa toonud autode arvukuse ülisuure kasvu • olemasolevate linnade võime absorbeerida (mahutada) autosid, hakkab tänapäeval jõudma suutlikkuse piirile - autost on tänapäeval saanud ajaloolise linna lõhkumise "tööriist" • mõnedes uutes linnades, eriti USAs, on autokasutajate huvid olnud planeerimisel ainsaks põhimõtteks, selle tulemiks – massiivne, investeeringute- ja territooriumimahukas transpordivõrk ja suured parkimisalad ja ülisuurele territooriumile valgunud pooltihe linnaline nn hall tsoon • kaasajal on kuni 1/3 linna territooriumist hõivatud teede/tänavate, parklate ja muude autosid teenindavate rajatiste alla, kuid ikkagi tekkivad liiklusummikud • suurte kiirteede ja ristmike ehitamine tõi kaasa SLOAP (“Space Left Over After Planning”)