Kui puudub varjumisvõimalus (lagedad alad), siis hajutakse õhuvaatluse eest käskluse või märguande peale. Meeskond varjub reeglina sõidukist paremale, kui maastikutingimuste tõttu ei anta teisi käske. 72 TEGEVUS VARITSUSELE SATTUDES Jaoülem saab juhised rühmaülema käsust, kus on välja toodud erinevad tegevused varitsusele sattudes (varitsusevastased drillid ). Näiteks üks võimalikest tegevustest: Varitsusele sattunud jagu avab vastutule autokastist, autojuht sõidab tapmisalast välja (vaenlase tulealalt ära). Jaoülem kannab rühmaülemale koheselt kontaktist ette ning jagu jalastub masinalt. Teised jaod ei sõida tapmisalast läbi vaid masinad peatuvad. Seejärel jaod jalastuvad ja võtavad sisse ringkaitse (joonis 5.11) joonis 5.11 73 Jalastumine – varitsusepoolne pooljagu ja KP vajadusel katab autokastist,
peal. Stabiliseeritud materjalidest tehakse teede aluskihte. Väiksema liikluskoormuse korral tehakse neist ka teede kattekihte. Stabiliseeritud katteid võib üle pinnata. 13.13. Asfaltbetooni omaduste kontrollimine Asfaltbetooni omadusi võib kontrollida kolmel erineval etapil: segu koostise valimise ajal, 183 segistist või autokastist võetud segude proovidega, teekattest välja saetud või teekattest puuritud proovidega. --------------------------------------------------------------------------------------------------- Kordamine: 1. Nimeta asfaldisegude ja betoonide omadusi? 2. Kuidas valmistatakse asfaldisegusid? 3. Mis on höövlisegu? 4. Mille poolest erineb mustsegu teistest asfaldisegudest? 5. Milles seisneb asfaldi regenereerimine? 6. Mis materjali kasutatakse teekatete pindamisel? 7