Vaktsiinide kõrvaltoimed Lokaalsed reaktsioonid: Väga sage süstekohal: punetus, valu, paistetus. Aeg-ajalt süstekohal: verejooks, kihelus. Uldised reaktsioonid: Subfebriilne palavik, väsimus, peavalu Sellised tüsistused nagu Guillaine-Barre sündroom, trombemboolilised tüsistused, millest on viimasel ajal ajakirjanduses juttu olnud, ei ole leidnud kinnitust juhtude lähemal analüüsil. Pole tõestatud riski autoimmuunseteks tüsistusteks Gardasili kasutamisel on esinenud anafülaksiat 2,6/100 000 vaktsiini doosi kohta Vaktsineerimine Eelkõige tütarlapsed alates 11-12 (9) eluaastast ja noored naised soovitavalt enne suguelu algust või suguelu esimese aasta jooksul enne 26.eluaastat Lubatud vaktsineerida ka > 26 aastasi naisi. Meeste ja poiste vaktsineerimine on nende tervisele kasulik, hoides ära kahest papilloomiviiruse alatüübist tingitud kondüloomide ning peenise- ja pärakuvähi tekke
4. bakterite, võõrkehade ja purunenud rakkude fagotsütoos 5. paranemine, hävinud rakkude asendamine Põletik võib olla lokaalne (piiratud alal) või süsteemne (paljudes kehapiirkondades korraga). Lokaalse põletiku tunnusteks on: punetus, valu, paistetus, temperatuuri tõus ja funktsiooni langus. Süsteemse põletiku korral lisanduvad vere valgeliblede produktsiooni tõus, palavik ja vere mahu vähenemine. Autoimmuunseteks e autoallergilisteks nimetatakse haigusi, mille puhul põhiliseks kahjustavaks teguriks on immuunsüsteemi reaktsioonid organismi enda rakkude vastu. Põhjused ei ole päris selged, enam pooldatakse kahte mehhanismi: 1. mõned keharakud on mingi faktori toimel varem muutunud antigeeniks, mille vastu on tekkinud antikehad ja sensibiliseeritud lümfotsüüdid eksivad ei pea antigeeniks toksiini, vaid sama tüüpi oma rakke 2