kes samuti olid väljaõpet saanud. Töötajaskond oli aga paljurahvuseline, mis tõi kaasa mõningaid probleeme. 1.5 Esimene autogreider Enne Teist Maailmasõda ei toodetud iseliikuvaid teehöövleid, mis kandsid nime autogreiderid (lisa 7), valmistati ainult järelveetavaid, mida kandis edasi traktor või mõni veoauto. 1946-ndal aastal sai teoks midagi erakordset Keskremonditöökojas. Nimelt hakati insener A.Volbergi juhtimisel tootma esimesi autogreidereid, mis said nimeks V-1 (tuletatud: Volberg 1). Esimene masin valmis aastal 1947. Selle uhke tulemusega käidi isegi 1948-ndal Tallinnas 1. mail demonstratsioonil. Eesti NSV Ministrite Nõukogu määrusega nr. 680 18. juulist 1948 a. anti selle masina valmistajatele (koosseisus: A. Volberg, A. Väliste, H. Pärn, A. Leek, A, Orojma, A. Issakar, A. Hotanen) Nõukogude Eesti I preemia uut tüüpi iseliikuva teehöövli konstrueerimise ja ehitamise eest.
Teguri max väärtus on 0.83 ja min 0.58. 16. Greiderite otstarve ja liigitus. Greiderid on peamised teedeehituslikeks mullatöödeks kasutatavad masinad, mille põhiotstarve on profileerimistööd, kuid kasut ka mitmesugusteks muudeks töödeks nagu heakorrastatud teede korrashoiuks, talviseks lume ja jää eemaldamiseks tänavatelt, platside ja väljakute planeerimiseks jpm. Greiderid on haagis- või poolhaagismasinad , autogreiderid on iseliikuvad masinad. 17. Autogreiderite liigitus. Autogreidereid liigitatakse: 1) raami konstruktsioonilt a) jäiga raamiga b) šarniir-liigendraamiga 2) transmissiooni tüübilt a) mehhaaniline, astmeline b) „power shift“ tüüpi 3) läbivuselt ja manööverdusvõimelt a) normaalse läbivuse ja manööverdusvõimega (1x2x3) b) suurendatud läbivusega (1x3x3) c) suurendatud manööverdusvõimega (3x2x3) d) suurendatud läbivuse ja manööverdusvõimega (3x3x3). (AxBxC) – autogreideri telgede valem: A-juhitavate
jõuseade, ülekande- ja juhtimismehhanismid. Mootori võimsuse ja masina massi järgi liigitatakse teehöövlid neljaks tüübiks: kerged (63 ... 75 hj, 7 ... 9 t), keskmised (90 ... 100 hj, 10 ... 12 t), ra.sked (160 ... 180 hj, 10 ... 12 t) ja eriti rasked (250 ja enam hj, 17 ... 23 t). Massi ja haardeiõu vahelise sõltuvuse tõttu iseloomustab teehöövli mass tema ekspluatatsiooniomadusi. Haardejõust sõltub autogreideri töövõime. Veermiku põhjal iseloomustab autogreidereid rattavalem AxBxC, kus A näitab juhtivate (pööratavate) ratastega telgede arvu, B on vedavate ratastega telgede arv ja C telgede üldarv. Teehöövli rattavalemi valikust sõltuvad oluliselt tema veoomadused, manööverdusvõime, tasandamisvõime ja püsivus. Nii on kergete ja keskmiste autogreiderite rattavalem enamasti 1x2x3. Seega on masin kolmeteljeline, kahe tagumise telje veoga ja juhitavate eesratastega.
annaabi.ee 
