Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus. 6. Juhila, K., Pösö, T., Hall, C., & Parton, N. (2003). Introduction. Beyond a Universal Client. Hall, Christopher; Juhila, Kirsi; Parton, Nigel; Pösö. Tarja (toim.) Constructing Clienthood in Social Work and Human Services. Interaction, Identities and Practices. London and New York: Jessica Kingsley Publishers, 11–24 7. Kadajas, T. Sotsiaalkonstruktsionistlikule õppimisteooriale baseeruv autoetnograafiline reflektsioon: koolisotsiaaltöö ja koolisotsiaalpedagoogika kui reaktsioon Eesti kooli kommunikatsiooniprobleemidele (doktoritöö). 8. Kraav, I., Kõiv, K. 2001. Sotsiaalpedagoogilised probleemid üldhariduskoolis. 9. Leijen, Ä., Kullasepp, K. (2013). Õpetaja professionaalse identiteedi kujunemine õpetajakoolituse esmaõppes. Rmt. Krull, Leijen, Lepik, Mikk, Talts, Õun (Toim.). Õpetajate professionaalne areng ja selle toetamine
kokkulangevusi Õnnepalu enda kogemustega ja eluga. Põhiline kujund on kassid, vaadatakse maailma kassi pilgu läbi ja kassi perspektiivi kaudu. Hiljem keskendub perspektiiv ka kassi omanikule kirjanikule. Räägitakse ajaloost, kaasajast, kirjutamisest, kohast, kohavaimust, koha ja inimese suhetest. Paljudest üldinimlikest ja suurtest teemadest. Need teemad on asetatud nö mandala vormi. ,,Valede kataloog. Inglise aed" esseistlik päevik. Seisundikirjelduslik narratiiv. Autoetnograafiline realism. Kirjeldatakse spetsiifilisi tegemisi, toimetusi, mida autoril tuleb ühe päeva jooksul sooritada ja teha. Majapidamistööd jne. Keskmes on tänapäeva kirjanduse tunnuslik suurõnnetuse ootuse motiiv. Sisu seisukohast proovitakse mõtestada seda, mida tänapäeval tähendab tõde ja vale. Tõde on tänapäeval muutunud tühjaks, illusioone, väljamõeldisi ja valesid tajume õigetena. Raamatu teine pool jälgib seda, mida Õnnepalu teeb Inglismaal Londis ühe tuttava juures.
annaabi.ee 
