alles pärast. Lapse seksualiteedi ülesandeks on saavutada mitmesuguseid lõbutundeid. Viimaseid kutsume analoogiate ja sidevuste põhjal seksuaalseiks lõbutundeiks. Infantiilse seksuaallõbu peaallikaks on teatud kehaosade vastav ärritatavus. Siia kuuluvad suguorganid, suu, väljaheiteavaused aga ka üldiselt kehanahk. Sel astmel osutub lõbuallikaiks lapse oma keha. Teist objekt ei otsita ja sellepärast kutsutakse seda astet Havelock Ellis'e järgi autoerootiliseks" (autós - ise). (Holtzmeyer, 1934, lk 73) Seksuaalsuse arenemist inimesel on kirjeldatud Holtzmeyeri poolt järgmiselt. See killunenud ja mitmekesine seksuaalsus, milles iga osatung teotseb omal käel, ühtlustub; puberteedi-aja lõppedes ilmub indiviidi seksuaalsus küpsena: ühelt poolt astuvad osatungid suguorganite teenistusse... Varem iseseisvad osatungid valmistavad ainult veel ette suguakti" (näit. vaatluses, suudluses jne.). ,,Teiselt poolt astuv tagasi autoerotism..
21.04.1896 -- http://www.uchtspringe.de/frd1896.htm 18 Maagilisel 1905. aastal ilmunud ,,Kolmes seksuaalteoreetilises essees", mis seisab psühhoanalüüsi autahvlil kohe ,,Unenägude tõlgenduse" kõrval, sõnastas Freud ühe oma kuulsaimatest tsitaatidest, võrreldes ema rinnast kõhu täis imenud imiku huulile ilmuvat naeratust orgasmijärgse rahuloluilmega. Selle idülli murrab ja kanaldab autoerootiliseks isa sümboolne sekkumine, kes valitseb ema läbi oma peenise, ja kohutab poegi kastreerimishirmuga. Tütardel tekib seevastu läbi peenisekadeduse samastumine emaga, millest hiljem areneb välja soov abielluda ja saada lapsi. Ema rinnast võõrutatud laps suundub uute mõnuallikate otsingule, avastades mõnu sulgurlihase kontrollimisest, mille mõju iseloomule kirjeldab Freudi ,,Iseloom ja anaalerootika" (1908). Peale esmast tutvust