Tea, et suurem paisumispilu takistab mootoril normaalset tööd ja väiksem pilu, mis on ohtlik, võib klapitaldriku ära põletada.Klapi paisumispilu saab kontrollida siis kui silindris(kontrollitavas) on survetakti lõpp.Teades töö järjekorda, reguleeritakse kas: 1) Reguleerpoldi pikendamise või lühendamisega või 2)reguleerseibide paksuse muutmisega.Reguleerpolti saab keerata siis kui vastumutter eelnevalt vabastada.Et leida õige reguleerpoldi paksus selleks peab teadma autodatas ettenähtud pilu suuruse.Kui pilu on kas suurem või väiksem siis tuleb sellel klapil seib vahetada ja kasutada vastavat abinõud, mis võimaldab seda teha.Kui vana seibi paksus ei ole loetav siis mõõdetakse see ära mikromeetriga.Kui lõtk mõõdetud ja seibi paksus ka siis leitakse uus seib. Õige seibi arvutamise valem: Sisselaskeklapp: N=T+(A-0,25), Väljalaskeklapp: N=T+ (A-0,30) N- Uue seibi paksus, T- enne paiknenud seibi paksus, A- Mõõdetud pilu, ARV- autodatast.
Pidurikettad Pidurikettad peavad sarnaselt klotsidega taluma väga suuri koormusi. Nende ülemäärasest kulumisest on tingitud mitmed probleemid, mis kimbutavad eriti vanemaid autosid. Suporti kolvid kiiluvad kinni, pidurid vilistavad samuti on kulund ketta puhul purunemise oht. Ketta purunemise tagajärjed võivad alati ettearvamatud. Ostes piduriklotse küsige alati müüjalt minimaalset ketta paksust, piduriosade kataloogides või autodatas on autokohaselt need numbrid alati välja toodud. Kui paksus on alla minimaalse on ülekuumenemise oht palju suurema ja pidurid võivad kaotada oma töö. Lihtne on klotse vahetades ketta paksus ära mõõta. Kui vahetate piduriketast, siis pidage silmas, et uue kettaga koos paigaldatakse alati ka uued piduriklotsid. Uus ketas teenib kindlasti paremini kui ta "sisse sõita". Piduriklotsid Üheks olulisemaks komponendiks pidurisüsteemis on piduriklotsid. Pidurite
Pidurikettad Pidurikettad peavad sarnaselt klotsidega taluma väga suuri koormusi. Nende ülemäärasest kulumisest on tingitud mitmed probleemid, mis kimbutavad eriti vanemaid autosid. Suporti kolvid kiiluvad kinni, pidurid vilistavad samuti on kulund ketta puhul purunemise oht. Ketta purunemise tagajärjed võivad alati ettearvamatud. Ostes piduriklotse küsige alati müüjalt minimaalset ketta paksust, piduriosade kataloogides või autodatas on autokohaselt need numbrid alati välja toodud. Kui paksus on alla minimaalse on ülekuumenemise oht palju suurema ja pidurid võivad kaotada oma töö. Lihtne on klotse vahetades ketta paksus ära mõõta. Kui vahetate piduriketast, siis pidage silmas, et uue kettaga koos paigaldatakse alati ka uued piduriklotsid. Uus ketas teenib kindlasti paremini kui ta "sisse sõita". Piduri hüdroajami skeem Piduri rootorid peavad olema siledad, puhastatavad ja korter optimaalse pidurdamise. Kui
Andur annab kompuutrile sekundi jooksul kuni 16 korda informatsiooni selle kohta kui palju on heitgaasis järgi hapniku. Kui hapniku on liiga palju siis arvuti annab pihustitele käskluse kauem avatud olla suurendades sellega bensiini kogust. Kui hapniku on liiga vähe siis vähendatakse bensiini kogust. Kui autol on lambdaandur siis on tal kindlasti ka katalüsaator. Sellise koosluse kohta öeldakse, et tegemist on aktiivse katalüsaatoriga (autodatas kasutatakse tähistust R-KAT) Lambdaandur aitab kompuutril kamandada pihusteid nii, et küttesegu oleks optimaalne, et katalüsaator tuleks hõlpsalt toime heitgaaside järelpõletamisega. Kui autol on kaks lambdaandurit (üks enne katalüsaatorit ja teine pärast katalüsaatorit) siis arvuti kontrollib viimaselt lambdaanduritelt saadud info põhjal, kas katalüsaator on toimiv või mitte. Kui asi
annaabi.ee 
