närvihaigus. Tõsiselt vaevavad skisofreeniahood: tagakiusamismaaniad; kardab, et teda jälitatakse. Põeb ka suurushullustust: peab end kellekski teiseks. Sõprade abiga kohtub arst Juhan Luigega. Mees teeb kõik, et haigust kergendada. Siiski peab Luik tõdema, et tegemist on parandamatu vaimuhaigega. Selgus hetkedel teadvustab Liiv oma haigust. Märatsemishood on tihedalt seotus loominguga: suur osa isamaaluulet loodud haiguse ajal, põletab ka hulga sellest; eluhädad on sisse kirjutatud autobiograafilisesse luulesse. Liivil ei ole võimalik 18 püsivalt töötada ning tema loomingut samuti ei avaldata, temast saab vallasant. Kõigest hoolimata jätkab Liiv loomingulist tegevust. Ühel rängal hool kujutab, et on Poola troonipärija. Ta istub rongi peale, aga visatakse välja. See retk paneb ta tervisele ränga põntsu: mõni nädal hiljem sureb ta kopsupõletiku tagajärjel. Liiviga seotud:
· Juhanil tekivad haigushood. Ühelt poolt füüsilised probleemid (raske tuberkuloos), peavaludest areneb välja väga tugev närvihaigus. Tõsiselt vaevavad skisofreeniahood: tagakiusamismaaniad; kardab, et teda jälitatakse. · Ta isoleeritakse Tartu närvihaiglasse. · Märatsemishood on tihedalt seotus loominguga: suur osa isamaaluulet loodud haiguse ajal, põletab ka hulga sellest; eluhädad on sisse kirjutatud autobiograafilisesse luulesse. · Sureb esmaspäeval 18. november 1913. · Liiviga seotud: 1. 1996 ndast antakse välja Liivi luulepreemiat (kriteeriumiks kõige Liivilikuma luuletuse eest) kõige esimesena sai preemia Debora Vaarandi. Veel on preemiat saanud P-E. Rummo, J. Kaplinski, B. Alver kahel korral, D. Kareva, E. Mihkelson kahel korral, K. Lepik ainus Välis-Eesti autor, A. Ehin. 2
annaabi.ee 
