kogemused tingimata religioossed. Enamus tüpoloogiaid tuginevad intervjuude tulemuste või lihtsalt kogemuste kirjelduste kvalitatiivsel analüüsil. See tähendab paraku suhteliselt suurt uurijapoolse tõlgendamise võimalust. 12. Müstilise kogemuse uurimismeetodid. avatud küsimustikud- esitatakse üldist laadi küsimusi võimalike müstiliste kogemuste kohta. Vastusevariandid on nii sisus kui ka vormis vabad. retrospektiivsete kirjelduste analüüs- tähendab ennekõike autobigraafiliste kirjelduste analüüsimist. Analüüsimaterjaliks võivad olla elulood, päevikud või ka lihtsalt ülestähendused. müstika mõõtmisskaalade kasutamine.- REEM skaala (The Religious Experience Episode Measure) ja M skaala(The Mysticism Scale). Esimene nendest skaaladest annab ette 15 erineva usulise kogemuse kirjeldust. Vastajate ülesandeks on hinnata iga tüübi puhul seda, kui sageli on nendel vastavaid kogemusi esinenud. Teine mõõtmisskaala rajaneb Stace (1960)
● Avatud küsimustikud- s. t, et inimesele esitatakse üldist laadi küsimusi võimalike müstiliste kogemuste kohta. Vastusevariandid on nii sisus kui ka vormis vabad. Metoodiliselt võidakse seda teha nii kirjalikult kui ka suulise intervjuu käigus. Kogutud materjali analüüsitakse sisuanalüüsi meetodil. Tulemuseks on tavaliselt mingi kontseptuaalne üldistus või tüpoloogia. ● Retrospektiivsete kirjelduste analüüs- s. t ennekõike autobigraafiliste (endaelulooliste) kirjelduste analüüsimist. Analüüsimaterjaliks võivad olla elulood, päevikud või ka lihtsalt ülestähendused. (Üheks näiteks sellisest metoodikast on eelpool esitatud uurimus usulise kogemuse ja elukogemuse omavahelisest seosest.) Retrospektiivse materjali analüüsimise üheks metoodiliseks probleemiks on nende uurimuste madal reliaablus. See tähendab, et sama materjali analüüsimisel ei pruugi erinevate uurijate