Liigu sihikindlalt eesmärgi suunas. Autistlik noor noortekeskuses, meetodi valik ja eesmärk Valisime meetodiks interaktiivse mänguloomise keskkonna getkahoot.com. See on keskkond kus on võimalik ise luua mälumänge. Läbi selle mängu saab kaasata just selle autisliku noore. Aidates tal luua just selline mäng nagu talle meeldib. Mänguga saab ta panna ise teiste noorte mängujuhiks. Läbi selle tegevuse õpivad teised noored teda paremini tundma ja on võimalik tekitada autistlikul noorel gruppi kuuluvuse tunde. Kui üldjuhul on autistlik noor kõrvale jäätud siis selle mänguga on tema positsioon muutunud, tal on võimalik ise midagi luua ja samas näidata oma oskuseid. Loomulikult ei pruugi selline korraldus sobida kõikidele, sest kindlasti ei ole kõigil mugav tunda liigset tähelepanu. Seega on oluline, et noorsootöötajal on võimalus luua ise mäng, mis on kohandatud autistlikule noorel, kuid milles löövad meelsasti kaasa ka teised noored
Kuidas näevad autistlikud inimesed maailma? Autistlikud inimesed on öelnud, et nende jaoks on maailm inimeste, kohtade ja sündmuste mass, milles orienteerumiseks peavad nad pingutama ja mis tekitab neis märkimisväärset ängistust. Eelkõige võib nende jaoks tavalisest keerulisem olla teiste inimeste mõistmine ja nendega suhtlemine ning igapäevases perekonnaelus ja ühiskondlikus suhtluses osalemine. Teised inimesed näivad intuitiivselt teadvat, kuidas omavahel suhelda ning mõnel autistlikul inimesel võib tekkida küsimus, miks nad teistest erinevad. Kolm peamist probleemset valdkonda Autismil on palju erinevaid väljendumisvorme, kuid üldiselt jagunevad selle haigusega seotud probleemid kolme peamisse valdkonda. Need on: - sotsiaalse suhtlusega seotud raskused; - sotsiaalse vastastikuse mõjutamisega seotud raskused; - sotsiaalse kujutlusvõimega seotud raskused. Sotsiaalse suhtlusega seotud raskused
Mängides on ta üks iseendaga, sellega et ta oma mängu motiive ja sisu iseendast ise ammutab. Kuigi lisaks vaba mängule on autistlikule lapsele oluline ka sekkutud mäng, kus pedagoog suunab ja näitab kuidas esemete manipuleerida ning kuidas nendega toimida, et nende enda fantaasiat toetada, sest autistlike lapsi on pigem peetud lasteks, kes ei oska mängida või ei taju mängu potentsiaali õppimises (Beyer, Gammeltoft, 2003). Oluline on ka see, et autistlikul lapsel ei oleks ülestimuleeriv keskkond, mis segaks teda mängule keskendumist ning mis võib tähelepanu eemale tõmmata mõnele muule tegevusele. Võimalikult kodune ja lihtne keskkond, nagu waldorfpedagoogikas ja avatud riiulitega montessori pedagoogika, mis toetab fantaasia arengut, mis on mänguks oluline oskus.
annaabi.ee 
