kiidaksid ja tunnustaksid. See on ju nii inimlik! Aga kui minna ajalukku (ikka ei saa ilma ajaloota), siis see komme tuleb meile läbi sajandite kust? Ei kuskilt mujalt kui antiik Roomast (kes kindlasti võtsid selle kombe Kreekast ja nii tagasi, ikka mööda ajaloo skaalat), kus tähtsad isikud paigutasid oma autasud ja hinnalised esemed avariiulitele, kus neid valvas usaldusväärne ori, et siis külalised neid imetleda saaksid ja maja peremees ikka rohkem austusesse tõuseks. Ja kuude nimetused, kõik ikka antiigipärand. Muidugi võib ju vaielda, et on kaks ise asja, kas multikultuursus on meile imbunud nn salaja, läbi sajandite või on see meil kohe akna all koos vägivalla ja raevuga. Aga me sageli unustame, et ka need kombed on meile tulnud võõralt maalt, kaugelt ja ehk ei ole needki alguses olnud nii hästi mõistetavad. Sama ka nüüd, kus seda multikultuursust võib ka Eestis
Maanõuniku amet eluaegne ja paljuski auamet. Teatud määral liidrid, kes on määratud maanõunikuks. Palka naad selle eest ei saanud. Maanõunikest kujuneb rüütelkonna tegelik juhtorgan, kes hakkab provintsi asju otsustama. Ülejäänud rüütelkonna suhtumine neisse erinevatel aegadel erinev. vahel kutsutud üles korrektsusele, lepitud kokku mitetes kokkulepetes, maanõunik ei tohtinud laimata, nõunikesse tuli suhtuda austusesse. Maanõunikud ise esindasid mõningaid kandidaate, kui asendajat otsiti. Maanõunike kogul teoorias ei olnud liidrit, kuid paratamatult eeskõneleja siiski tekkis. Rootsi võimuper all on maanõunike seast esile kerkinud rüütelkonna peamees. Tegemist on liidriga, kellele antakse volitused pidada läbirääkimised võimudega, esindavad maanõunikke nt kõnelustel võimukandjatega. Hiljem hakkab rüütelkond maaäeva tööd juhtima. omavalitsuse teostaja teisalt jälegi ülemmaakohtu teostaha
annaabi.ee 
