Keerukate meetodite ja tehnoloogia abil on vaid võimalik looduse poolt pakutavat võimalikult hästi ära kasutada. Euroopa molluskikasvatusest moodustavad austrikasvatus ja rannakarbikasvatus kokku 90%. Tegemist on väga vanade kasvandustega, mille algusajad ulatuvad Rooma riigi aegadesse. Tänapäeva austrikasvatus on traditsiooniliseks tegevusalaks teatavates ELi liikmesriikides, nagu Prantsusmaa (90% ELi toodangust) ja Madalmaad. Teistes riikides, nagu Iirimaa, on austrikasvatusega hakatud tegelema alles hiljaaegu. Erinevad kasvatusmeetodid põhinevad kõik traditsioonilistel meetoditel. Euroopas kasvatatakse kaht liiki – söödavat austrit (Ostrea edulis) ja (enamalt jaolt) suurt hiidaustrit (Crassostrea gigas). Austri kasvamiseks kaubanduslikult sobiliku suuruseni kulub 3–4 aastat. Ka rannakarbikasvatuse puhul on tegemist kahe liigiga, mis sõltuvad tootmise geograafilisest
põllumajandussaaduste tootja. Põllumajandust iseloomustab hea mehhaniseeritus, mitmekülgne toodang ja kõrge viljakus. Esikohal loomakasvatus: piima-lihaveised ja sead, kuid kasvatatakse ka lambaid ja hobuseid. Taimekasvatus on mitemkesine(põhiliselt kasvatatakse nisu, maisi, otra.Tähtis osa kuulub aiandusele ja viinamarjakasvatusele(see annab kuni 10% põllumajanduse tulust). Viinamarjaveinide toodangult on Prantsusumaal esikohta maailmas. Rannikul tegeletakse ka kalapüügi ja austrikasvatusega. Tehnilistest kultuuridest kasvatatakse suhkrupeeti, rapsi, lina. Ülekaalus on keskmise suurusega ja väikesed talud. Suurte põllumajandusettevõtete (200ha) asukohaks on Pariisi ümbrus, kus tegeldakse vilja- ja maisikasvatusega. Maa lõunaosa on spetsialiseerunud viinamarjakasvatusele. 6.7. Saksamaa majandus Majanduslik olukord vahetult pärast Esimest maailmasõda. Esimene maailmasõda põhjustas Saksamaal laose tööstuses ja põllumajanduses. Vilja, kartuli ja
annaabi.ee 
