19.sajandil tõid eurooplased Austraaliasse ka teise kiskjalise rebase, kes sööb pisikukrukisi, küülikuid ja linde. 1.4. Jäneseliste selts 1.4.1. Sugukond: Jäneslased Küülik on pärit Hispaaniast ja Portugalist. 1850-ndatel aastatel Austraalias aklimatiseeritud tosin küülikut paljunesid järk-järgult sealsetes soodsates tingimustes niivõrd aktiivselt, et aastal 1988 hinnati Austraalias elutsevate küülikute arvu 200 miljonile isendile. Praegu õnnestub austraallastel teatud määral nende arvukust kontrolli all hoida. 8 lk 2. Austraaliale iseloomulikumad linnud Austraalias elab umbes 800 linnuliiki, mis kuuluvad erinevaesse perekondadesse, sugukondadesse ja seltsidesse. 2.1. Kaasuariliste selts 2.1.1 Sugukond: Emulased Emu on Austraalias elutsev suur lennuvõimetu lind. Tema kõrguseks on kuni 2 meetrit. Tänapäeval elavate
Hilispaleoliitikumis oli neid juba märksa sagedamini kaasa pandud. Kostjonki asulakohad paiknevad Doni jõe kaldal Aasovi mere lähedal. Siinsest XV asulakohast saadi ühe hoone kaevamisel 56 aastase poisi luud. Poiss oli maetud hoone põranda alla, talle oli kaasa pandud rikkalikult panuseid, surnukeha oli üle valatud rohke ookriga. Kostjonki XIV asulakohast on leitud u 25 aastase mehe matus. Mees oli pikka kasvu, laia ninaga nagu aafriklastel või austraallastel. Ta oli maetud vasakul küljel, peaga põhja suunas. Panuseid polnud. Sungiri asulakoht Vladimiri linna lähedal, Moskvast u 200 km. Sealt leitud neli matust. Lisaks on asulast leitud üks kolju ja kaks inimluu fragmenti ning kaks matust väljaspool asulat. Haudasid oli asulakohas kaks. Neist haud nr 2 oli ilmselt elamus, lõkkeaseme juures. Hauda nr 1 oli maetud üle 45 aastane mees. Maetud selili, väljasirutatult, peaga kirde suunas