Liitlased põgenesid üle selja taga olevate jäätunud tiikide, osa neist vajus läbi ja kaotas elu uppudes. Teisel tiival ei saatnud edu ka vene väejuhti Pjotr Bagrationit, ta loobus edaspidisest rünnakust ja asus taganema. Kokkuvõte Lahing demonstreeris liitlastele, karmi õppetunni näol, et nad olid Napoleoni sõjalist talenti kõvasti alahinnanud. Omas ajahetkes oli tegu vaieldamatult andeka väejuhiga, kelle ainukeseks vääriliseks vastaseks oli Mihhail Kutuzov, kes Austerlitzis end näidata ei saanud. Lahingu otseseks tagajärjeks oli Austria - Prantsuse rahuleping, venelased aga taandusid Poolasse. Koalitsioonil oli sellega lõpp. Liitlased kaotasid siiski vaid umbes 30% oma väest, mis näitas, et vene väed ei ole kerge saak.
1806. aastal keelati Prantsusmaa liitlastel ja sõltlasriikidel kauplemine Inglismaaga, mistõttu Inglismaa majandus sai suure hoobi. Prantsusmaa kõige võimsam vastane oli Inglismaa, kellest Prantsusmaa jagu ei saanud. 18. Prantsusmaa oma võimu tipul Napoleoni juhitud Prantsusmaast sõltusid 1810. aastaks enamik Euroopa riike. Prantsusmaa ja Venemaa otsustasid minna sõtta, kuna Aleksander I ei suutnud andestada Napoleonile Austerlitzis lüüasaamist. Lahingud olid tasavägised, Moskva peaaegu, et hävitati, kuni lõpuks jõudis kätte oktoober ja Napoleon alustas taandumist, kuna Prantsuse armee ei olnud talviseks sõjapidamiseks valmistunud. 1813. aastal sai Napoleon Rahvastelahingus lüüa ja kui ta pärast troonist loobus, saadeti ta Elba saarele, mille valitsemisega ta ei rahuldunud.... Kui Napoleon salaja Prantsusmaale tagasi tuli, peeti maha Waterloo lahing, kus Napoleoni väed
19 anda maatükki. Ukaasi ei saa alahinnata. 19. saj esimesel poolel said paljud talupojad vabaks tänu ukaasile. Aga Al I unustas oma lubadused, kuna tema jaoks oli peamine võidelda Napoleoniga ja saavutada kuulsus väejuhina. 1804. aastal kuulutas Napoleon Pr imperaatoriks. Sõjad jätkusid kogu Euroopas, kuna Pr tahtis võita endale kogu Euroopa. Al I püüdis sellele panna piiri ja Vene väed liitusid Austria vägedega ja sõda puhkes Austerlitzis prantslaste vastu. Sõda polnud Vm-le eriti kahjulik, aga polnud ka väga hea. Vm pidi liituma maj blokaadiga, mida Pr alustas Im vastu, aga Vm oli Im-ga tihe kaubavahetus. Vm-le suruti peale sõda Rootsiga. Vm pidi võitlema ka Türgiga. Rootsi sõda lõppes võiduga, tänu sellele sai Soomest Vm osa. 1809. aastal kuulutati Soome konstitutsioon, Soome vürstkond sai Vm autonoomseks osaks ja sai endale konstitutsiooni. Tilsiti rahu sundis Vm-d pidama väga tihedaid
annaabi.ee 
