öelda ,,painutada". ,,Noep" on Eesti artist ning on hetkel tõusmas ka välismaal oma paladega. ,,Matt Wills" tuletas mulle veidi meelde ,,Ed Sheerani", kes mängis laval üksinda kitarri ning mängis sellise kurva meeleoluga lugusid, kuid rahvale see väga meeldis ning ta laulmisoskused ning kitarrioskused olid üsna tasemel. ,,Bastille" on Briti bänd, kuhu kuuluvad üks kitarrist, üks bass-kitarrist, üks trummar ning solist. Nad on üle maailma väga tuntud ning neil on väga väga suur austajaskond, mistõttu oli ka kontserdil üsna palju rahvast. Bastille puhul on samuti väga eriline terve bändi koostöö ning see side ja ühenduvus mis nad omavahel leiavad sobivad lihtsalt imeliselt kokku. Laulja puhul jäi samuti kõrva tema väga eriline hääl ning tema vapustavad laulmisoskused. Kõiki esitajaid kuulates jäi mulle hästi silma see, kuidas erineb kõikide esitajate mõttemaailm ning kuidas nemad kujutavad ette enda jaoks seda muusikat, mida neile endale meeldib teha
Väga palju on linnaelu pilte. Palju kirjutab vihmast, ududest, sügisest, melanhoolsed, väga nukrad luuletused. Sümbolistide värsivormiline manifest. Eelkäijaks Podler, kelle teemadeks olid samuti sügise ja spiini (eluraskuste) teema. Artur Ribaud (1854-1891) Sündis Prantsuse väikelinnas, mille nimi on Sarlevill (xD). Nimetatud oma aja Villoniks. Kummaline, lühike, ja täis kokkusattumusi on tema elu. Tema loomingut on kogutud ja otsitud ja tal on oma austajaskond, ja vaieldakse veel tänapäevalgi, et kõik see, mis teatakse tema autorluse all, on õige, või on mõni vale luuletus sinna sattunud. Sündis väga rangesse, katoliiklikusse peresse, kus oli ema, see jõudu juht ja kõige kindlakäelisem. Õppis korralikus usulises seminaris, aga hakkab varakult kirjutama luuletusi, ja tunneb sügavat protesti ümbritsevaga. See väljendub, nagu noorel inimesel loomulikult, eelkõige välises. Hakkab ennast
Baturinil väga hästi näha. Mida ja looduse suhe on tähtis, aga tähtis ka mina ja maine armastus. Armastuslugu on omal kohal ja armastuslood kipuvad olemas muudeski teostes. On lihtsalt oluline, aga ka B elufilosoofia seisukohast. Kultusteose sõna võiks Karu südant iseloomustada. Peab ettevaatlik olema, et see on ületarvitatud sõna. Tegemist ei ole tüüpilise menuromaaniga. See ei ole Kaugver, kes palju tiraaze teeb. Oluline see, et sellel raamatul näib olevat piiratud austajaskond. Võib mingitmoodi kultusest rääkida. Mõnede inimese jaoks kõige olulisem raamat. Kuidas teistega? Kartlikku Nikast pannakse tähele, retseptsioon vastuolulisem, ühemõttelisemalt jaatavat poolt kohtab kirjandusloos. Kahtlemata intrigeeriv teos ka see. Siin on rohkem autobiograafilist tagasivaatavust. See on endiselt mitterealistliku esteetikaga seotud. Epp Annus räägib korduvusprintsiibist, mis alati oluline. Räägib müütilisest maailmatatajust ja Kartliku Nikase raamatu
annaabi.ee 
