ristiusustada. Peale tema surma hakkasid liivlased sakslasi umbusaldama, selleaegne piiskop Berthold sai paavstilt volitused ristisõja korraldamiseks ning 1198. a. saabus u. 100-meheline ristisõdijate vägi preaguse Riia alla. MEINHARD 1186. a. pühitses Hamburgi-Bremeni piiskop ta piiskopiks ja käskis Liivimaa ristiusustada. Kuigi liivlaste ristiusustamine kulges visalt, pandi sel ajal alus siiski väikesele kristlikule kogudusele. Keskaegsel Liivimaal austai Meinhardi pühakuna. Meinhard suri 1196. BERTHOLD sai peale Meinhardi surma Üksküla piiskopiks. St. uue lehekülje keeramist siinses ajaloos ja misjooni politiseerimise algust. Liivlased umbusaldasid sakslasi ja ei tahtnud Bertholdi piiskopina vastu võtta. Eesti kolme kuninga valduses 1576.a. Poola kuningaks saanud Stefan Batory alustas 1578.a ulatuslikku pealetungi venelaste vastu. Kuningas võttis eesmärgiks vallutada Moskva ja dikteerida seejärel rahutingimused.
nende mehed käisid mandrilt armukesi võtmas ja naised tapsid kõik mehed ära. See lugu seondus riitusega, kus Hephaistos lahkus saarelt 9 päevaks. Sellega seoses kustutati saarel kõik tuled, ohverdati vaid ktoonilistele jumalatele, naised hoidsid meestest eemale ja sõid haisuks küüslauku. Normaalsuse taasamiseks toodi 9. päeval uus koldetul, siis ohverdati. Kolmas jumal, kellega oli ta seotud, on Hermes. Too võis olla ka Erose isa. Nende kindel poeg on Hermaphroditos. Teda austai eelkõige Väike-Aasias Ida mäe juures. Ta olevat olnud imekaunis noormees ja teda armastas allikanümf Salmakis, aga vastuarmastust ei olnud. Kui Hermaphroditos tuli tema allikasse ujuma, embas Salmakis teda ja muutus temaga üheks, ehk temas sai meesnaine. Ehk hermafrodiid. Anathouse linnas austati Aphroditet kui habemega Aphroditet, kus ta oli Aphroditos. Selles linnas oli riitus, mh oli ka ümberiietumised. Hermesega oli tal ka teine poeg, Priapos (võib olla ka Zeusi või Dionysuse poeg)
· Gallia-Jupiter Gallias ei ole peajumal, ei valitse teiste jumalate üle. Caesari meelest seotud pikse, tammepuu jne-ga. Seotud 1) Taranisega, 2) Cernunnosega. Cernunnos on sarviline jumalus, keda esineb ka Gundestrupi katlal. Tihti istub jalad risti, seotud looduse, puude ja loomadega. · Gallia-Minerva e kreeka Athena. Tarkuse, võitluskunstide, koduste tööde ja käsitöö ja sepakunsti jumalanna. Austai Gallias, Britannias (seal põlenud tema auks igavene tuli). Epiteel Belisama e säravaim. Gallias tevendusjumalanna Sulis. Brigit iirlastel; temaga seotud iiri püha imbolc 1. novembril. · Dies-Pater (Pluto) - kreeka Hadese asemel. Teispoolsuse jumal, jõukuse ja rikkuse andja. Võib tõlkida kui ,,rikas isa". Druiidide õpetusel olevat nad kõik olnud pärit sellest esiisast.