infiltratiivsele protsessile, tuumorile või vedelikule. Perkussioonikõla tugevnemine viitab suurenenud õhusisaldusele kopsudes. (Kallas jt 1999.) 5 5.2.4. Hingamiselundkonna auskultatsiooni metoodika ja hindamine Kopsude auskultatsioon kuulub arsti kompetentsi. Õe kompetentsi kuulub hingamissageduse lugemine kopsude auskulteerimisel, vt alaptk 5.2.5. Kopsude auskulteerimiseks kasutatakse stetoskoobi koonusosa, et vältida kõrvalkahinate teket (Tukiainen 2005). Hingamiskahina tüüpi ja tugevust auskulteeritakse tavalisel hingamisel. Selleks auskulteeritkse sümmeetriliselt mõlemat kopsu tagaväljadel, aksillaarselt ja eesväljadel võrdlevalt ülalt alla. Trahheaalse hingamiskahina korral on väljahingamisel tekkiv kahin sissehingamiskahinast intensiivsem, kuulatletav kaelal.
) 20 Patoloogia • Kardiomegaalia - südame piiride laienemine. Näiteks müo- ja perikardi haigus. (Uibo jt 2010.) • Südame asendi patoloogia. (Saha 2005.) 8.3.4. Auskultatsiooni metoodika, normoloogia ja patoloogia Vahendid ja metoodika Südame auskultatsioon, võrreldes perkussiooni ja palpatsiooniga, on suurema informatiivsusega meetodiks. Teostatakse arsti poolt. Auskulteerimiseks on vajalik lapse eale vastav stetoskoop. Lapse südame auskultatsiooni metoodika juures pööratakse erilist tähelepanu järgmistele iseärasustele: • Stetoskoobi vajutuse tugevus peab olema ühtlane. Stetoskoobi tugeval vajutamisel, vastu rindkeret, nõrgenevad madalsageduslikud helid. • Stetoskoobi koonuseosa asetatakse rinna nahale õhukindlalt. • Stetoskoobi torude asendit reguleeritakse pea liigutamisega nii, et torud ei puutuks kokku