kujuga; 31 • Kõrvaotsikute suund tuleb reguleerida ettepoole suunduva kuulmekäigu pikiteljele vastavaks ja stetoskoobi kõvera osa metallvedru peab suruma kõrvaotsikud tihedalt kõrvadesse; • Stetoskoobi torude pikkus peab olema vastav (25–35 cm). Liiga pikad torud nõrgendavad toonide kuuldavust. Lühikesed torud muudavad auskulteerimise raskeks; • Torude seina soovitav paksus on umbes 3 mm (summutab välised häirivad helid) ja sisemine läbimõõt 3–4 mm (soodustab helide levimist torus); • Stetoskoobil peab olema nii koonusekujuline (paremini kuuldavad madala-, kesksageduslikud helid) kui ka membraaniga osa (paremini kuulda kõrgsageduslikud ehk kõrged helid). Täiskasvanute stetoskoobi koonuse osa
Koolilaps (6-12 aastat) 18-30 Nooruk (12- 18 aastat) 12-18 Wallis jt (2005) ja Rusconi jt (1994) uurimistöö tulemustest selgus, et mida noorem on laps seda rohkem esineb vigu silmaga hingamissageduse mõõtmisel. Nende uurimistööde tulemustest selgus ka et, lapse hingamissagedust silmaga (jälgides rindkere liikumist) mõõtes on tulemus keskmiselt 1,8 - 2,6 korda väiksem võrreldes kopsude auskulteerimise käigus loetud hingamissageduse tulemusega. Samas leidsid autorid, et auskulteeritud hingamissagedus võis olla kiirem ka selle tõttu, et lapsi füüsiliselt katsuti ning, et kahe erineva meetodi erinevused ei ole väga suured, mis tõttu võib laste hingamissageduse mõõtmisel kasutada mõlemaid meetodeid. Intubeeritud lapse hingamine on normaalne kui hingamissagedus on normipiires, laps on jumelt roosa ja ei kasuta hingamisel abilihaseid. Hingamispuudulikkuse tunnusteks on (vt tabel 5):
annaabi.ee 
