Näiteks võib tuua kasvõi esimese päeva novelli, kus üks noor munk tõi kloostrisse noore ilusa naise. Ta jäi paraku oma teoga abtile vahele, kuid oma kavaluse ja nutikusega suutis ta abti sama kaugele viia ja lõpuks olid nad mõlemad patused ja abt ei saanud mungale midagi teha. Arvan, et ka tänapäeval on inimeste iseloom küllaltki sarnane novellides kirjeldatule. Rikkus ja mõjuvõim teeb inimesed ahneks ja ülbeks, vaesus muudab enamus, aga vähem omakasupüüdlikumaks ning ausamateks inimesteks. Ka nüüdisaja inimesed petavad, vassivad ja valetavad, peetakse armukesi. See kõik näitab, et hoolimata kõigest on inimeste üldine iseloom väga vähe muutunud ja igasugused vassimised ja valetamised on lihtsalt inimeste loomuses. Minu enda hinnang raamatule on küllaltki hea. Loetud novellid olid küllaltki huvitavad ja kaasahaaravad. Mulle meeldis see, et novellid olid lühikesed ja neid oli küllaltki kerge lugeda
et lõplik tõde on saavutamatu. Sealjuures on otsija avatud muudatustele ja muutumisele, valmis enesekriitiliseks suhtumiseks. 6. Religiooni mõju moraalse käitumise erinevatele tahkudele. Üldiselt on religioossemad inimesed konservatiivsemad (abielulahutus, alastus, pornograafia, poliitilised eelistused, abielueelne seksuaalkäitumine), kriitilisemad petturluse suhtes ja peavad ennast ka suhteliselt ausamateks, ent tegelikult pole religioossete ja mittereligioossete inimeste aususes olulist erinevust. Religioossed inimesed tarvitavad mõnuaineid vähem (normiks on pigem karsklased ja vaoshoitud eluviisid, ennastsäästvad eluviisid, stressiolukorras religioossed inimesed pigem palvetavad kui joovad). Mida religioossemad on inimesed, seda väiksem on kuritegude sooritamise tõenäosus. Moraalinorme ja nende muutumist käsitletakse jumalikus ja igavikulises perspektiivis. 7
sündmuste mõtestamise. Samuti on juba varased moraalse käitumise uuringud olnud kimpus tõsiasjaga, et see, mida inimesed peavad õigeks või kõlbeliseks, ei pruugi üheselt väljenduda nende käitumises. Üldine lahendus nendele dilemmadele väljendub maksiimis, et me ei tee alati seda, mida me õigeks peame, kuid õigustame seda, mida me teeme. Tendentsina ilmneb, et religioossemad inimesed on kriitilisemad petturluse suhtes ja peavad ka iseennast suhteliselt ausamateks. Tegeliku käitumise tasandil on andmed vastuolulisemad. Mõned uuringud näitavad, et religioossemad inimesed käituvad suhteliselt moraalsemalt, teistest selgub, et olulist erinevust religioossete ja mittereligioossete aususes ei ole. (Uuringud näitavad, et üldiselt on religioossed inimesed konservatiivsemad.) 15) Religioon ja mõnuainete tarvitamine’ On uuritud religiooni mõju inimese käitumisele konkreetsetes valdkondades nagu