kõrge algtemperatuuri korral võime saavutada küllalt kõrge, kohalikust helilevimiskiirusest suurema kiiruse. Sellist kanali ristlõike kitsenevat ja laienevat kombinatsiooni kasutas esmakordselt 1879.aastal rootsi insener Laval, et saada turbiini labadele antava auru suuri kiiruseid. Laval´i düüs. Energiakadude vähendamiseks on Laval´i düüsil sujuv üleminek kitsenevalt osalt laienevale osale ning laienemisnurk = 8-100 (joonis 25 ). Kriitiliseks ristlõikeks, kus auruvoog saavutab kohaliku helikiiruse on kurgu minimaalne ristlõige (Fkrit). Selles saavutatakse kriitiline rõhk pkrit ja kriitiline voolu kiirus (120). Järgnev kanali laienemine kindlustab gaasi liikumise ülekriitilise kiiruse. Joonis 25. Laval´i düüs ja gaasirõhu ning gaasi voolamiskiiruse pikiteljeliste muutumiste graafikud. a) düüsi skeem b) gaasi rõhu ja voolamiskiiruse muutumise graafikud. 7.6. Gaaside ja aurude drosseldamine.
parameetrid etteantud väärtuste juures. 2. Ohutusautomaatika, mille ülesanne on tagada katla ja tema abiseadmete ning teenindava personaali ohutu töö. Energia muundamise ja ülekande protsessid on seotud vastavate massivoogudega. Aurukatla automaatreguleerimise ülesannetes analüüsitakse eraldi vee-aurutraktis ja õhu-gaasitraktis toimuvaid protsesse. Vee-aurutrakti puhul sisenevaks massi vooks on toitevee kogus, väljuvateks voogudeks aga auruvoog ja läbipuhevee voog. Statsionaarses reziimis peab vee- aurutrakti kohta kehtima materiaalse bilansi võrrand: Dtv=Düa+Dlp kus Dtv katla toitevee vooluhulk (kulu) Düa ülekuumendatud auru vooluhulk Dlp läbipuhevee vooluhulk Kui materiaalse bilansi nõuet ei täideta, saabub ülemineku e. siirdereziim, mille käigus vee nivoo katla trumlis muutub. Järelikult taandub materiaalse bilansi
annaabi.ee 
