liikumine madalatel aurutootlikkustel on organiseeritud mitmekordse sundtsirkulatsiooni, suurtel aurutootlikkustel aga otsevoolu printsiibil. Mitmekordse sundtsirkulatsiooni tingimustes avaldub masskiirus summana, kus lõik a - vastab töökeskkonna masskiirusele mis ringleb läbi aurustusküttepindade ja lõik - masskiirusele ökonomaiseris ja ülekuumendis. Üleminekul otsevoolu reziimile on aga masskiirus (a´-´) ühesugune kõigis vee-aurutrakti küttepindades. Seega tagab kombineeritud töökeskkonna liikumisskeem küttepindade jahutuse sõltumata katla aurutootlikkusest. Vee-aurutrakti temperatuurireziimist trummel ja otsevoolu kateldes Trummel (a) ja otsevoolu (b) katelde töökeskkonna A, metallipinna ja lubatavad metallipinna temperatuurid vee-aurutrakti erinevates osades on toodud joonisel 11- 4. Sõltumata aurukatla ringlussüsteemist toitevee temperatuur t. (ttv) tõstetakse
liikumine madalatel aurutootlikkustel on organiseeritud mitmekordse sundtsirkulatsiooni, suurtel aurutootlikkustel aga otsevoolu printsiibil. Mitmekordse sundtsirkulatsiooni tingimustes avaldub masskiirus summana, kus lõik a - vastab töökeskkonna masskiirusele mis ringleb läbi aurustusküttepindade ja lõik - masskiirusele ökonomaiseris ja ülekuumendis. Üleminekul otsevoolu reziimile on aga masskiirus (a´-´) ühesugune kõigis vee-aurutrakti küttepindades. Seega tagab kombineeritud töökeskkonna liikumisskeem küttepindade jahutuse sõltumata katla aurutootlikkusest. Vee-aurutrakti temperatuurireziimist trummel ja otsevoolu kateldes Trummel (a) ja otsevoolu (b) katelde töökeskkonna A, metallipinna ja lubatavad metallipinna temperatuurid vee-aurutrakti erinevates osades on toodud joonisel 11- 4. Sõltumata aurukatla ringlussüsteemist toitevee temperatuur t. (ttv) tõstetakse
erinev ülesanne: 1. Reguleerimisautomaatika, mille ülesanne on hoida katla tööd iseloomustavad parameetrid etteantud väärtuste juures. 2. Ohutusautomaatika, mille ülesanne on tagada katla ja tema abiseadmete ning teenindava personaali ohutu töö. Energia muundamise ja ülekande protsessid on seotud vastavate massivoogudega. Aurukatla automaatreguleerimise ülesannetes analüüsitakse eraldi vee-aurutraktis ja õhu-gaasitraktis toimuvaid protsesse. Vee-aurutrakti puhul sisenevaks massi vooks on toitevee kogus, väljuvateks voogudeks aga auruvoog ja läbipuhevee voog. Statsionaarses reziimis peab vee- aurutrakti kohta kehtima materiaalse bilansi võrrand: Dtv=Düa+Dlp kus Dtv katla toitevee vooluhulk (kulu) Düa ülekuumendatud auru vooluhulk Dlp läbipuhevee vooluhulk Kui materiaalse bilansi nõuet ei täideta, saabub ülemineku e. siirdereziim, mille käigus vee nivoo katla trumlis muutub
ebatiheduste korral ka kondensaatoris. Kuid ka katla töö ajal võivad vees toimuvad keemilised reaktsioonid kaasneda gaaside eraldumisega, nagu näiteks CO2 eelpoolkäsitletud kaltsium- ja magneesiumvesinikkarbonaatide lagunemisel. Vees sisalduvatest (lahustunud) gaasidest tulevad arvesse vaid hapnik O2, lämmastik N2 ja süsinikdioksiid CO2, kõiki teisi on tähtsusetutes kogustes. Neist hapnik on peamine katla vee-aurutrakti, s.h. küttepindade keemilist korrosiooni põhjustav aine. Hapniku aktiivsus kasvab koos katla töörõhu ja auru temperatuuri suurenemisega, mistõttu kesk- ja eriti kõrgrõhukatelde toitevee maksimaalsele lubatud gaasidesisaldusele esitatakse palju rangemad nõuded võrreldes madalrõhu- (eriti leektoru-) kateldega. Süsinikdioksiid mõjutab katla veetöötlemisprotsesse ning kõrgematel parameetritel soodustab korrosiooni teket.
annaabi.ee 
