kogunemine kestev. Väga oluline on seejuures arvutusliku välistemperatuuri õige määramine (selle kohta vt.näiteks ka juhised standardist EVS 844:2004 "Hoone kütte projekteerimine". Otstarbekas ja nõutud on konstrueerida piirded nõnda, et ka lühiajaline niiskuse kogunemine oleks välditud. See on võimalik, kui väljapool ei asu aurutihedaid kihte. Kui seda aga nii teha ei saa, peab olema projekteeritud väljakuivamis võimalus enne aurutihedat kihti! Aurutõkke 40-40 reegel: Tavalistes tingimustest, kus eluruumis niiskus ei ületa 40%, võib osa soojustust paigaldada aurutihedast kihist sissepoole. Selle osa soojapidavus ei tohiks ületada 40% kogu piirdetarindi soojapidavusest! Ei ole lubatud kaht aurutihedat kihti umbses piirdes (kus niiskus ei pääse välja kummaltki poolt)! 48
tsoonideks. Märg tsoon on ala kuhu tõenäoliselt satub pritsmevesi ja kus on seetõttu vee koormus suurim. Märjad tsoonid on põrand, duši, vanni ja kraanikausi ümbrus, vt. Joonis 13.17. Niiskus- ja veekahjustuste vältimiseks peavad märgade ja niiskete ruumide piirded olema varustatud tiheda aurutõkkega ja märjad tsoonid veetõkkega. Vee- ja aurutõke tehakse võimalikult sisepinna lähedale, vahetult viimistluse taha või kasutatakse vee- ja aurutihedat viimistlust. Puittarindite puhul tuleb veetõkke tegemisel olla eriti hoolikas, kuna puit on niiskuskahjustuste suhtes tundlikum, temperatuuri- ja niiskuskõikumistest tulenevad mahumuutused on suuremad (näiteks kolme meetri pikkune vineer pikeneb/lüheneb niiskuse mõjul 4…5 mm) kui kivimaterjalidel ja tavaliselt ei ole puittarindid nii jäigad kui kivitarindid. Eeltoodud põhjustel on alati kui võimalik soovitatav
annaabi.ee 
