külmal perioodil, millele järgneb kuivamine soojal perioodil) või on niiskuse kogunemine kestev. Väga oluline on seejuures arvutusliku välistemperatuuri õige määramine (selle kohta vt.näiteks ka juhised standardist EVS 844:2004 "Hoone kütte projekteerimine". Otstarbekas ja nõutud on konstrueerida piirded nõnda, et ka lühiajaline niiskuse kogunemine oleks välditud. See on võimalik, kui väljapool ei asu aurutihedaid kihte. Kui seda aga nii teha ei saa, peab olema projekteeritud väljakuivamis võimalus enne aurutihedat kihti! Aurutõkke 40-40 reegel: Tavalistes tingimustest, kus eluruumis niiskus ei ületa 40%, võib osa soojustust paigaldada aurutihedast kihist sissepoole. Selle osa soojapidavus ei tohiks ületada 40% kogu piirdetarindi soojapidavusest! Ei ole lubatud kaht aurutihedat kihti umbses piirdes (kus niiskus ei pääse välja kummaltki poolt)!
- seinte süttivus- ja tulepüsivuspiir peavad vastama hoone tulepüsivusklassile - seinte soojapidavus, aurupidavus ja õhutihedus peavad vastama kehtivatele normidele, vältida tuleb nn. külmasildade tekkimist raudbetoonist vahelagede tasandil, raudbetoonist avasilluste kohal jms. Soojustus peab paiknema aurutiheda kandetarindi (raudbetoonpaneeli, tellisseina) suhtes jahedama keskkonna pool. Aurutõke peab paiknema soojustuse suhtes soojema keskkonna pool. Aurutihedaid materjale (plekk, kivi, klaas, plastik) võib seina välispinnale paigaldada ainult tagant tuulutatavana. * vuugid seina elementide vahel tuleb usaldusväärselt tihendada, kasutades piisava kestvusega materjale. * suurelementide vuukide tarindus peab võimaldama nende väliskihi temperatuuri- ja niiskus- deformatsioone * juhul, kui välisseina kihid on erineva jäikusega materjalidest, peab olema tarindusega tagatud
annaabi.ee 
