Konvektiivne kuivatamine toimub tavaliselt atmosfäärirõhul. Kui materjal ei tohi pikemat aega olla kontaktis kuuma gaasiga, kasutatakse kontaktkuivatust. Kontaktkuivatusel antakse soojus materjalile läbi küttepinna, mis eraldab kuivatatavat materjali soojuskandjast või soojusallikast. Protsessi efektiivsuse määrab siin suuresti kuivatatava materjali hea kontakt küttepinnaga. Seejuures rakendatakse sageli ka vaakumit, et alandada aurustumistemperatuuri. (Riina Soidla, 2004) Sublimeerimisel ei toimu vee vedelat liikumist toote välispinnale, liigub vaid veeaur. 5 Külmkuivatamine • Plussid: säilivad hästi materjali algomadused (struktuur, maitse, toiteväärtus), muutub tihedus, mis taastub kiiresti toote vette asetamisel. • Puudused süsteemi keerulisus, suur soojus- ja elektrikulu, aeganõudvus.
langetades jälle vedelikuks. Veeldumise käigus vabaneb aurustumisel neeldnud soojusenergia ja siirdub välisõhku. Seejärel protsess kordub. 1.7 Soojustehnika põhimõisteid Kliimaseadme tööpõhimõttest arusaamiseks on otstarbekas eelnevalt meelde tuletada mõningaid soojustehnika põhimõisteid. Need on: · suhteline õhuniiskus · rõhk · temperatuur · soojus/soojusenergia · soojusjuhtivus · soojusmahtuvus · aurustumistemperatuuri sõltuvus rõhust 1.8 Suhteline õhuniiskus 7 Jälgides õhu temperatuuri muutusega kaasnevaid ilminguid, on kerge tõdeda, et soe õhk suudab siduda rohkem niiskust (veeauru) kui külm õhk. Sooja õhu jahtumisel muutub õhk tihedamaks, veeauru mahub temasse vähem ning õhus ja temaga kokkupuutuvatel pindadel hakkab see aur väikeste piiskadena veelduma e kondenseeruma (pindadel tekib kaste, õhus udu või vihm).
langetades jälle vedelikuks. Veeldumise käigus vabaneb aurustumisel neeldnud soojusenergia ja siirdub välisõhku. Seejärel protsess kordub. 1.7 Soojustehnika põhimõisteid Kliimaseadme tööpõhimõttest arusaamiseks on otstarbekas eelnevalt meelde tuletada mõningaid soojustehnika põhimõisteid. Need on: · suhteline õhuniiskus · rõhk · temperatuur · soojus/soojusenergia · soojusjuhtivus · soojusmahtuvus · aurustumistemperatuuri sõltuvus rõhust 1.8 Suhteline õhuniiskus Jälgides õhu temperatuuri muutusega kaasnevaid ilminguid, on kerge tõdeda, et soe õhk suudab siduda rohkem niiskust (veeauru) kui külm õhk. Sooja õhu jahtumisel muutub õhk tihedamaks, veeauru mahub temasse vähem ning õhus ja temaga kokkupuutuvatel pindadel hakkab see aur väikeste piiskadena veelduma e kondenseeruma (pindadel tekib kaste, õhus udu või vihm). Temperatuuri, mille juures õhus sisalduv veeaur kondenseeruma hakkab,
annaabi.ee 
