Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"aurustamisega" - 5 õppematerjali

Külmkapid esitlus
16
ppt

Külmkapid esitlus

• 4 roostevabast terasest restriiulit • automaatne sisemine valgustus • r/v reguleeritavad jalad • madal müratase • lukustatav ja isesulguv paremakäeline uks • elektrooniline juhtsüsteem, mis juhib ja kontrollib sulatust ja temperatuuri EHITUS • seadmed on saadaval ka keskkülmutusseadmega ühendatavatena • tõhus ventilaator ja õhuavad jaotavad külma õhu kapis ühtlaselt • ventilaatoraurusti automaatse sulatamise ja sulamisvee aurustamisega • hermeetiline, õhkjahutusega kompressorseade kapi ülaosas • külmutusaine R134a • kapi täitmise järel võimalik kompressorit käivitada jätkuvaks tööks 30 minutiks • freoonivaba isolatsioon EHITUS • aurusti kapi ülaosas hõlpsast eemaldatava roostevaba teraskaane all • kapi ümarate servadega sisemus hõlbustab kapi puhtana hoidmist • keskkonna temperatuur vahemikus +15...+43°C • säilitustemperatuur 0..+10°C KASUTUS

Toit → Toiduohutus
5 allalaadimist
Poola ettevõte Tymbark
38
ppt

Poola ettevõte Tymbark

Suurbritannias, Iirimaal, Rumeenias, Leedus, Lätis, Eestis, Venemaal, Valgevenes, USAs ja Kanadas Toodang Mahlad Ka Eestis on Nektarid Tymbarki tooteid Mahlajoogid müügil, peamiselt Limonaad mahlu, kuid valik Moosid on väiksem Magustoidukastme d (nt šokolaadikaste) Mahla valmistamine kontsentraadist  Mahlakontsentraat on looduslik toore, mis saadakse vee aurustamisega täisküpsetest puuviljadest 1. Vesi ja mahlakontsentraat segatakse spetsiaalsetes mahutites. (Et toodet saaks nimetada mahlaks, tohib mahlakontsentraati lisada täpselt sama palju vett, kui oli eraldatud puuviljadest mahlakontsentraadi valmistamisel) 2. Teostatakse mahla pastöriseerimine — pastörisaatoris kuumutatakse mahl 30 sekundit temperatuuril 95–98 ºC 3. Pastöriseerimisejärgselt viiakse läbi mahla jahutamine ja seejärel algab jahutatud mahla villimine

Geograafia → Geograafia
2 allalaadimist
Anorgaanilise ja füüsikalise keemia praktilised tööd
18
docx

Anorgaanilise ja füüsikalise keemia praktilised tööd.

filterpaber, portselankauss, segu-koosneb toiduõlist ja soolveest ning vee ja liiva segu. Katse 1. Lahustumatu aine eraldamine segust. Tegemist oli vee ja liiva seguga, Vesi valgub läbi filterpaberi välja kuid liiv ja filterpaberile pidama. Filterpaber eraldas suuremõõtmelised osakesed. Katse 2. Vastastikku lahustumatute vedelike eraldamine jaotuslehtriga ja lahustuva soola eraldamine vee aurustamisega. Eraldamsime jaotuslehtri abil soolvee ja õli omavahel. Pärast jaotamist soolvett kuumutades nägime keeduklaasi külgedele ilmuvaid pisikesi soolakristalle. 3. Laboratoorne töö nr3. .1. Lahustuvus, lahustuvuse sõltuvus temperatuurist, lahuste protsendiline koostis. Lahuse pH määramine. Töövahendid: KNO3, boorhape, tahke NaOH, konts H2SO4, mõõtsilindrid, klaaspulgad, keeduklaasid, kaalud, universaalindikaator, katseklaasi hoidja, koonilised kolvid, termomeeter,

Keemia → Anorgaaniline keemia
23 allalaadimist
KATIOOIDE II RÜHM
3
docx

KATIOOIDE II RÜHM

sademesse jääb CuS. Sade eraldatakse tsentrifuugimisega. Tsentrifugaadi lahjendamisel veega (happelisuse vähendamiseks võib lisada vee asemel mõne tilga ammoniaakhüdraati) sadestub Cd2+-ioonide olemasolul kollane CdS. Võib lisada ka mõne tilga TAA-d ning kergelt soojendada. Happelisust vähendades sadestus kollane CdS, mis tõestas et lahuses olid Cd2+ -ioonid. Järelejäänus mustale CuS sademele lisatakse 4-5 tilka k HNO 3, happe liig eraldatakse aurustamisega, lahjendatakse veega ja teostatakse tõestuskatse [K 4(CN)6] lahusega. Punakaspruuni sademe teke tõestab, et lahuses on Cu2+ -ioone. Lisades lahusele [K4(CN)6] lahust tekkis koheselt punakaspruun sade. Sellega tõestasin, et lahuses olid Cu2+ ioonid. P 2.4 B- alarühma analüüs Kui B-alarühma uuritakse eraldi, siis sadestada B-alarühma katioone sisaldavast alglahusest katioonid sulfiididena lahust TAA-ga keetes nagu kirjeldatud eespool, eraldada sade tsentrifuugimisel ning lahustada k

Keemia → Keemia
7 allalaadimist
Hoonete soojussüsteemid
37
doc

Hoonete soojussüsteemid

tõmbuvad kokku, nahk muutub kahvatumaks ja kuivaks. Naha temp alanemisega väheneb ka soojus kadu. Kui keskkonna temp tõuseb liiga siis sooned paisuvad ja hakatakse rohkem soojust ära andma. Auramise intensiivus oleneb tunduvalt õhu niiskusest. Sama temp juures hakkab inimene higistama varem. Mida niiskem õhk seda varem hakkab higistama. Soojuse ülevool üle 1kW põhjustab füüsilist valu. Põhiline soojus kantakse ära kollektsiooni ja kiirguse teel + siis niiskuse aurustamisega keha pinnalt ning hingamise teel. Aine vahetusega annab ka soojust ära(2-3%). Aine vahetusega on ka võimalik mõjutada soojus vahetust. Ntx kuuma ilmaga külmade jookide joomine ajab veel rohkem higistama kuna see desoojenteerib organismi. Soojusliku mugavust nim tihtipeale soojuslikuks või termiliseks sisekliimaks. Seda mõjutab: 7 - inimene ise(vanus, aine vahetus,riietus)

Energeetika → Soojustehnika
156 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun