mida hoiavad koos lähinaabrite vahelised sidemed. Kui vett soojendada, hakkavad molekulid kiiremini liikuma ja üksteisega kokku põrkama. Põrked võivad anda juhuslikult mõnele molekulide rühmale nii suure kiiruse, et molekulidevahelised sidemed katkevad ja nad moodustavad pisikese aurumullikese, mida ümbritseb vesi. Edaspidi mull kasvab või kahaneb täiesti juhuslikul moel, olenevalt sellest, kas rohkem molekule siirdub vedelikust auru või vastupidi. Enamik pisikesi aurumulle saab taas vedelikuks. Ainult mõned üksikud kasvavad kriitilise suuruseni, s.o. suuruseni, millest peale hakkavad mullid peaaegu kindlasti kasvama. Just neid suuri paisuvaid Joon. 7. 12 mullikesi me näemegi keevas vees (joon
Braanide tekkimise kvantmehhanism meenutab aurumullide teket keevas vees. Vedelas olekus vesi koosneb paljudest miljarditest H2O molekulidest, mida hoiavad koos lähinaabrite vahelised sidemed. Kui vett soojendada, hakkavad molekulid kiiremini liikuma ja üksteisega kokku põrkama. Põrked võivad anda juhuslikult mõnele molekulide rühmale nii suure kiiruse, et molekulidevahelised sidemed katkevad ja nad moodustavad pisikese aurumullikese, mida ümbritseb vesi. Edaspidi mull kasvab või kahaneb täiesti juhuslikul moel, olenevalt sellest, kas rohkem molekule siirdub vedelikust auru või vastupidi. Enamik pisikesi aurumulle saab taas vedelikuks. Ainult mõned üksikud kasvavad kriitilise suuruseni, s.o. suuruseni, millest peale hakkavad mullid peaaegu kindlasti kasvama. Just neid suuri paisuvaid mullikesi me näemegi keevas vees (joon. 7.12). Braanimaailm käitub eespool kirjeldatu sarnaselt.
annaabi.ee 
