maismaal kui merel aurutransport, ning sajandi arenedes muutus see üha domineerivamaks. Arumasinad, võib öelda, on olnud industriaalrevolutsiooni liikuvaks jõuks, ning olnud ülemaailmseks kommertskasutuseks tehastes ja veskites, pumbajaamades ja transpordivahendites, nagu näiteks rongid, laevad ja autod. Nende kasutus põllunduses on suurendanud maa viljakust. Aurumasinad võime liigitada nende rakenduste järgi. Paiksed rakendused. Statsionaarsed aurumootorid võime jagada kahte peamiseks tüübiks: · Tuule mootorid, valtspingi mootorid, ,,auru-eeslid", laevamootorid ja sarnased mootorid, mida on vaja pidevalt käivitada ja seisata. · Mootorid mis harva seiskuvad, ning mis ei pea tagurdama. Nende hulka kuuluvad mootorid mida kasutatakse soojuselektrijaamades ja mida kasutati pumbajaamades, veskites, tehastes ja kaabel raudteel ja kaabel trammidel ennem laialdast elektri kasutamist.
tihendatud; 4) maanteed kruusa- ja kiviprügikattega; 5) puitrööbasteed, olenevalt millist materjali on kasutatud rööbaste ehitamiseks, kas poolpalke või prusse, siis nimetuseks ka kas poolpalktee või kilptee; 6) teed raudbetoon- või betoonplaatidega; 7) raudteed vastavalt rööpapaari vahekaugusele; 8) üherealised ripp-raudteed; 9) puidust valmistatud rennid (mägedes); 10) köisteed, kasutatakse mäestike tingimustes (veojõuks vints). Veojõu energia allikateks võivad olla: a) aurumootorid; b) sisepõlemismootorid; c) elektrimootorid; d) raskuse jõud; e) elavveojõud. Liikuv koosseis oma omaduste järgi jaguneb veerevaks ja libisevaks. Esimeste hulka kuuluvad vankrid, autod, vagunid, vagonetid jne. Libisevate hulka kuuluvad reed, lohistid ja kõik veesõidukid. Metsatranspordi jagame veel: 1)mehhaniseeritud, 2) hobu- ja 3) ratsionaliseeritud metsatranspordiks. Viimase hulka kuuluvad jääteed, puitrööbasteed, kitsarööpmelised teed hobuveol ja
Näiteks 18. sajandi alguses töötas juba maailma esimene vabrik, milleks oli siis vee jõul töötav inglise John Lombe´i siidiketrusvabrik. Kuid varsti pärast seda hakkasid masinad ja sõidukid töötama aurumootori abil. Juba 18. sajandil töötati välja sellised esemeid valmistavaid tööriistu nagu treipingid, freesid ja puurid. Elektri kaasamine 19. sajandi tööstusele oli aga järjekordne suur edasisamm. Näiteks sellel sajandil asendati kõik aurumootorid elektrimootoritega. Elekter võimaldas esimest korda luua ka kunstlikku valgust. 20. sajandi alguses luuakse koosteliin, mis võimaldas lihtsamat, kiiremat ja odavamat suurtootmist. Esimesena kasutas seda Henry Ford. 20. sajandi keskpaiku leiutati plast, mida tööstuses ohtrasti kasutatakse. Umbes samal ajal ilmuvad tööstusvabrikutesse arvutid ja tööstusrobotid, mis võtavad inimestelt üha rohkem tööd üle. Kuid juba 21. sajandi alguses
annaabi.ee 
