satub merel külma hoovuse kohale või talvel soe mererõhk mandri kohale. Advektiivse udu puhul on horisontaalne nähtavus nomrmaalne, kuid vertikaalne nähtavus on väga väike.(3) Joonis 4 A urumisudu. Väga külma õhumassi saabumine jäävaba mere kohale hilisügisel või talvel võib põhjustada aurumisudu (sea smoke) teket. Aurumisudu omakorda aga võib põhjustada novembris ja detsembris eriti halba nähtavust. (2) Joonis 5 Jääudu. Udu, mis koosneb jääkristallidest; tekib väga tugeva külmaga, kui õhu niiskusesisaldus on suur. Eestis täheldatakse harva.(4) Läbipaistva taevaga udu. Udu mille puhul taevas või pilved on nähtavad, kuid horisontaalsuunas on nähtavus alla 1km.(4) Maapinnaudu
esemetega (tekib vedel või tahke kirme, või nn advektiivne udu). 44. Nimeta kondensatsiooninähtuseid maapinnal. kaste, hall, härm, jäide, tahke ning vedel kirme. 45. Mis on ühist ja erinevat udul, sombul ning hägul? 46. Millal tekib udu ja kuidas neid liigitatakse? Udu tekib siis kui kondensatsioon õhus toimub maapinna lähedal. Udu tekkimiseks peab alumise õhukihi temperatuur langema alla kastepunkti. Udu liigid: Radiatsiooniudu e kiirgusudu, Advektsiooniudu, Aurumisudu, Oruudu, Nõlvaudu, Frondiudud. 46. Mille alusel pilvi klassifitseeritakse? Morfoloogiline klassikafikatsioon pilvede välise kuju järgi Geneetiline klassifikatsioon pilvede tekkimise ja arenemise protsesside järgi Mikrofüüsikaline klassifikatsioon pilvede elementide agregaatolekute, suuruse, jaotuse ja mõne muu omaduse järgi. 47. Mis on morfoloogilise pilveklassifikatsiooni põhialusteks?
34. Millal tekib udu ja kuidas neid liigitatakse? Kui kondensatsioon õhus toimub maapinna lähedal, siis tekib udu või hägu. Udu tekkimiseks peab alumise õhukihi temperatuur langema alla kastepunkti. Udusid liigitatakse tekke järgi: 1) Massisisesed udud (tekivad õhumassi sees) - Radiatsiooniudu e kiirgusudu - tekib, kui aluspind jahtub tugeva efektiivse kiirguse tagajärjel - Advektsiooniudu - tekib, kui soe õhumass liigub külmema aluspinna kohale ja jahtub seejuures alla kastepunkti - Aurumisudu - tekivad jõgede ja järvede kohal, kui vesi aurab soojemalt veepinnalt külmemasse õhku. Õhk veekogu kohal küllastub veeauruga ning üleliigne aur tiheneb uduks - Oruudu - jahe õhk koguneb orgu - Nõlvaudu - õhk liigub nõlva mööda üles 2) Frondiudud (seotud õhumasside kokkupuutepiirkondadega) - Sooja frondi udu 35. Mille alusel pilvi klassifitseeritakse? - Morfoloogiline klassikafikatsioon pilvede välise kuju järgi
veeauru rõhu suhet % Eriniiskus- ruumalas leiduva veeauru massi suhe samas ruumalas oleva niiske õhu massisse Kastepunkt- temp, mille juures küllastatud veeauru rõhk on võrdne mõõdetud veeauru rõhuga TEMP SUURENEDES NIISKUS KASVAB Kiirguslik udu- maapinna niiskus on suur ja temp langeb kastepunktini algab kondenseerumine ehk udu tekkimine Adektiivne udu- sooja õhumassi liikumisel üle külma aluspinna Aurumisudu- sooja veekogu pinnal. Tekib enne vee külmumist pilvede klassifitseerimine madalpilvede rühm: kihtpilved kihtsajupilved kihtrünkpilved keskmised pilved: kõrgkihtpilved kõrgrünkpilved kõrgpilved: kiudpilved kiudrünkpilved kiudkihtpilved Rünkpilved: rünksaju pilved ehk äikesepilved Pilvede koostis a) Veepiiskadest koosnevad: madalpilved ja kõrgrünkpilved
annaabi.ee 
