Vedelkütustel puudub kindel keemistemperatuur, sest nad koosnevad paljudest erinevate omadustega süsivesinikest. Auruvuse iseloomustamiseks kasutatakse kahte näitajat: fraktsioonkoostis ja küllastunud aururõhku. Fraktsioonkoostise iseloomustamiseks kasutatakse järgmisi temperatuure: keemise algus, 10 %, 50 % ja 90 % kütusekoguse väljakeemise temperatuur ning keemise lõpptemperatuur. Keemise algtemperatuur ei tohi olla liiga madal, sest siis on suured aurumiskaod. 10 % kütuse väljakeemise temperatuur iseloomustab mootori käivitus omadusi. Külm mootor käivitub paremini, kui aga kütuse keemise algtemperatuur on madalam. Soojal ajal võib selline kütus põhjustada torustikus aurukorkide tekkimise ning mootori seiskumise. 50 % kütuse väljakeemise temperatuurist sõltub mootori soojendamiseks vajalik aeg, töötamise stabiilsus ning ülemineku sujuvus ühelt kiirusreziimilt teisele. 90 % kütuse väljakeemise temperatuur iseloomustab aurumise
Vedelkütustel puudub kindel keemistemperatuur, sest nad koosnevad paljudest erinevate omadustega süsivesinikest. Auruvuse iseloomustamiseks kasutatakse kahte näitajat: fraktsioonkoostis ja küllastunud aururõhku. Fraktsioonkoostise iseloomustamiseks kasutatakse järgmisi temperatuure: keemise algus, 10 %, 50 % ja 90 % kütusekoguse väljakeemise temperatuur ning keemise lõpptemperatuur. Keemise algtemperatuur ei tohi olla liiga madal, sest siis on suured aurumiskaod. 10 % kütuse väljakeemise temperatuur iseloomustab mootori käivitus omadusi. Külm mootor käivitub paremini, kui aga kütuse keemise algtemperatuur on madalam. Soojal ajal võib selline kütus põhjustada torustikus aurukorkide tekkimise ning mootori seiskumise. 50 % kütuse väljakeemise temperatuurist sõltub mootori soojendamiseks vajalik aeg, töötamise stabiilsus ning ülemineku sujuvus ühelt kiirusreziimilt teisele. 90 % kütuse väljakeemise temperatuur iseloomustab aurumise
· jahutusvee süsteem kondensatsioon-elektrijaam (või -energiaplokk) vajab suurt vee hulka turbiinis töötanud auru kondenseerimiseks. Selleks kasutatakse tavaliselt läbivooluvett kas järvest, jõest või isegi merest. Loodusliku jahutusvee vähesuse korral rakendatakse vee korduvkasutust, st kondensaatorite jahutusvesi jahutatakse maha kas gradiirides või jahutustiikides. Lisavee andmise vajadus säilib ka siin, sest jahutusvee aurumiskaod tuleb kompenseerida ning vajaliku lisavee kogused vastavad ligikaudselt kondensaatorisse siseneva turbiinis töötanud auru kogustele; · kütuse ettevalmistus-, transpordi- ja jaotussüsteem; · tuha ärastussüsteem, eriti tahkete kütuste, näit põlevkivi või kivisöe kasutamisel; · suitsugaaside puhastussüsteem tahkete osakeste (tuha) püüdmiseks suitsugaasidest, vääveloksiidide sidumiseks ja lämmastikoksiidide emissiooni vähendamiseks.
annaabi.ee 
