tilklehtriga. Kolbi kuumutatakse ettevaatlikult. Lahjendatakse väävelhape (75ml väävelhapet + 15 ml vett) ning lahjendatud väävelhapet hakatakse lisama, kui segu keeb. Esmalt lisatakse ¼ happest kiiresti ja ülejäänu tilkhaaval. Klapp kolonni peas avatakse, kui kolonn on ,,tööreziimis" ja temperatuur kolonni peas on langenud alla 42o C. Destillaadi vastuvõtjana võib kasutada väikest kolbi, millesse on bromoetaani aurumiskadude vältimiseks lisatud peenestatud jääd. Rektifikatsioon lõpetatakse, kui temperatuur ei lange enam alla 45oC. Sünteesi käigus tuleb jälgida, et hapet ei lisataks liiga kiiresti: tekib ,,valge udu", mis võib väljuda kolonnist. Happe lisamisel normaalsel kiirusel ei tohi udu tõusta kõrgemale kui 1/3 kolonni kõrgusest. Vajadusel juhitakse happeudu keeduklaasi, kus on NaOH. Rektifikaati pestakse jaotuslehtris kaks korda veega, kuivatatakse
käigus peaks kolonni peast eralduma gaasilist HBr. Sulen kolonni peas oleva klapi ja hakkan kolbi ettevaatlikult kuumutama elektrilises kuumutspesas. Teen valmis väävelhappe lahjenduse (75 ml väävelhapet ja 15 ml vett) ning lisan selle tilklehtrisse. Algul lisan ¼ happest kiiresti ja seejärel hakkan lisama seda tilkhaaval. Kui kolonn on nö. tööreziimis ja temperatuur on alla 42 oC, avan klapi kolonni peas ja kogun destillaadi väikesesse kolbi. Bromoetaani aurumiskadude vältimiseks lisan kolbi väikese koguse jääd. Pesen rektifikaati jaotuslehtris kaks korda veega ja kuivatan kaltsiumkloriidiga. Rektifitseerin lõplikult 100 ml kuivast ümbarkolvist ja kogun fraktsiooni temperatuuril 36-40 oC. Saagis on ca 70% teoreetilisest. 1,3,5-trietüülbenseen Võtan 250 ml kolmekaelalise kolvi, mis on varustatud seguri, jahuti (jahuti otsa on pandud voolik lehtriga, mis on juhitud NaOH lahusesse) ja tilklehtriga
annaabi.ee 
