mahukõver Veehoidla täitumiseks kuluv aeg ööpäeva ·kus V on veehoidla maht, Qd ööpäevakeskmine kasutatav juurdevool m3, s.o tegelik juurdevool miinus paisust läbi lastav vesi (mille määrab sanitaarvooluhulk), ning Wk veekadu veehoidlast ööpäeva kestel. Veekadu veehoidlast ·Wk = Wf + Wa Veekadu veehoidlast Wk on filtratsiooni- ja aurumiskao summa Veekadu veehoidlast ·Ööpäevane aurumiskadu m3, kus Ak on veehoidla keskmine pindala aurumisperioodi kestel m2, Zv aasta jooksul veepinnalt auruva vee kiht m ning Zm aasta jooksul maapinnalt auruva vee kiht m. ·Filtratsioonikao läbi väikese veehoidla põhja Wf = 2,5 k A hk m3 aastas, ·kus k on veehoidla põhja pinnase filtratsioonimoodul m/d (vt Hüdraulika ja pumbad, lk 235), A veehoidla pindala m2 ning hk veehoidla keskmine sügavus m. ·Ligikaudse filtratsioonivooluhulga läbi pinnaspaisu ja selle alt
temperatuurist ei suureneks. Kui kütuse energia märgitakse 100%-ga siis see jaguneb järgmiselt: Heitgaasi 25% Jahutus ja hõõrdekaod 35% Mootori abiseadmed 10% Mehaaniliseks energiaks väntvõllil 30-35% Normaalne töötava mootori jahutusvedeliku temperatuus on 85...95C Ee aurustamine suletus süsteemis põhjustab jahutussüsteemis rõhu tõusu, mistõttu jahutusvedeliku keemistemperatuur tõuseb kui 110...112C-ni, seejuures jahutusvedelik läheb harvem keema ja aurumiskadu on väiksem. Ventilaatori käitamise viisi järgi: Pidevlülituses oleva ventilaatoriga Vaba tiivikuga, mida käitataks kas, elektrimootoriga, hüdrauliliselt, õhkajamiga siduriga, õli-viskoossussiduriga. Nõuded jahutusvedelikule: Intensiivne soojusülekanne Madal külmumistemperatuur Kõrge keemistemperatuur Vähene viskoossus Suur soojusmahtuvus Ei tohi korrodeerida metalle Ei tohi mõjuda sööbivalt tihenditele, voolikutele Peab olema võimalikult vähe tule ohtlik ja mürgine
Kastmisvee hulk ajaühikus tuleb reguleerida nii, et see jõuaks imbuda kasvupinnase pooridesse. Liigkastmise korral tekib vee äravool, mis viib kaasa ka mullaosakesi ning koos nendega ka osakeste pinnale neeldunud fosforit. Isegi kui on kavas läbi viia tugevam kastmine, on mõistlik seda teha pausidega, et vesi jõuaks imbuda maapinda. Kastmisvee kasutust tõhustab ka hilisõhtune või öine kastmine; keskpäevase kastmise korral aga võib vee aurumiskadu olla isegi kuni 80%. 9.4. Mullaproovide võtmine Tööstuslikult toodetavate kasvupinnaste koostise kohta võetakse proovid üldjuhul nende valmistamiskohas. Otstarbekas on erinevad komponendid analüüsida eraldi – see tagab soovitava koostisega kasvupinnase saamise. Ka valmispinnasest võetakse analüüsid. Kasvupinnase tootja kannab vastutust selle eest, et selle karakteristikud vastaksid kasutusotstarbele ning et tarbija teaks, missugune on toote koostis
annaabi.ee 
