Soojusmasin on seade, mis muudab soojusenergia mehaaniliseks tks. Vajalikud tingimused: 1) Soojendaja Q1 - aurumasinal kttekolle koos katlaga, siseplemismootoris plemiskamber. 2) Ttav aine A=Q1-Q2 - paisuv gaas teeb silindris td (peab olema silinder koos kolviga). 3) Jahutaja Q2- aurumasinas kondensaator, siseplemismootoris vlishk.
Küttekatlast väljus toru, mida hakati nimetama silindriks. Selles paiknes kolb. Lisaks neile osadele oli ka veel suur korsten, mille kaudu juhiti välja juba kasutatud aur.(vt lisa1) Aurukatlast tulev aur suundub aurukatla silindrisse, kus ta paisudes paneb kolvi liikuma. Tagasikäigul surub kolb heitaru silindrist väliskeskkonda. Kolvi edasi-tagasi liikumise muudab väntmehhanism väntvõlli pöördliikumiseks. Väntvõlli pöörlemist ühtlustab hooratas. Siiberaurujaotusega aurumasinas korraldab aur sisse- ja väljalaset siiber, mis saab kolvi liikumisega seostatud liikumise väntvõllilt; klappidega aurumasinas teevad seda klapid, mida käitab jaotusvõll. Otsevooluaurumasinas laseb auru silindrisse siiber. Aur väljub silindri keskel olevatest avadest. Aurumasina kasutuselevõtt oli majanduse kiire arengu üks trumpe (esmalt Suurbritannias, hiljem mujal). Ainsa jõumasinana püsis ta veonduses ja tööstuses kogu 19. Sajandi.
Küttekatlast väljus toru, mida hakati nimetama silindriks. Selles paiknes kolb. Lisaks neile osadele oli ka veel suur korsten, mille kaudu juhiti välja juba kasutatud aur. Aurukatlast tulev aur suundub aurukatla silindrisse, kus ta paisudes paneb kolvi liikuma. Tagasikäigul surub kolb heitauru silindrist väliskeskkonda. Kolvi edasi-tagasi liikumise muudab väntmehhanism väntvõlli pöördliikumiseks. Väntvõlli pöörlemist ühtlustab hooratas. Siiberaurujaotusega aurumasinas korraldab auru sisse- ja väljalaset siiber, mis saab kolvi liikumisega seostatud liikumise väntvõllilt; klappidega aurumasinas teevad seda klapid, mida käitab jaotusvõll. Otsevooluaurumasinas laseb auru silindrisse siiber. Aur väljub silindri keskel olevatest avadest. Aurumasina kasutuselevõtt oli majanduse kiire arengu üks trumpe (esmalt Suurbritannias, hiljem mujal). Ainsa jõumasinana püsis ta veonduses ja tööstuses kogu 19. sajandi.
Küttekatlast väljus toru, mida hakati nimetama silindriks. Selles paiknes kolb.Lisaks neile osadele oli ka veel suur korsten, mille kaudu juhiti välja juba kasutatud aur. Aurukatlast tulev aur suundub aurukatla silindrisse, kus ta paisudes paneb kolvi liikuma. Tagasikäigul surub kolb heitauru silindrist väliskeskkonda. Kolvi edasi-tagasi liikumise muudab väntmehhanism väntvõlli pöördliikumiseks. Väntvõlli pöörlemist ühtlustab hooratas. Siiberaurujaotusega aurumasinas korraldab auru sisse- ja väljalaset siiber, mis saab kolvi liikumisega seostatud liikumise väntvõllilt; klappidega aurumasinas teevad seda klapid, mida käitab jaotusvõll. Otsevooluaurumasinas laseb auru silindrisse siiber. Aur väljub silindri keskel olevatest avadest.Aurumasina kasutuselevõtt oli majanduse kiire arengu üks trumpe (esmalt Suurbritannias, hiljem mujal). Ainsa jõumasinana püsis ta veonduses ja tööstuses kogu 19. sajandi
ning kaanega sulgeda. Küttekatlast väljus toru, mida hakati nimetama silindriks. Selles paiknes kolb. Lisaks neile osadele oli ka veel suur korsten, mille kaudu juhiti välja juba kasutatud aur. Aurukatlast tulev aur suundub aurukatla silindrisse, kus ta paisudes paneb kolvi liikuma. Tagasikäigul surub kolb heitauru silindrist väliskeskkonda. Kolvi edasi- tagasi liikumise muudab väntmehhanism väntvõlli pöördliikumiseks. Väntvõlli pöörlemist ühtlustab hooratas. Siiberaurujaotusega aurumasinas korraldab auru sisse- ja väljalaset siiber, mis saab kolvi liikumisega seostatud liikumise väntvõllilt; klappidega aurumasinas teevad seda klapid, mida käitab jaotusvõll. Otsevooluaurumasinas laseb auru silindrisse siiber. Aur väljub silindri keskel olevatest avadest. Aurumasina kasutuselevõtt oli majanduse kiire arengu üks trumpe (esmalt Suurbritannias, hiljem mujal). Ainsa jõumasinana püsis ta veonduses ja tööstuses kogu 19. sajandi.
ka elektrinähtus nagu see mida täheldatakse merevaigu hõõrumisel. Hawksbee ehitas keerulise masina: ta pani telje ümber kiirest pöörlema õhutühja nõusse asetatud ümmarguse puuketta, mille serv oli kaetud merevaigukuulikestega. Kuulikesed kriipisid kahte vastastiku asetatud villakera. Tehniliselt märkimisväärne oli pöördetelje viimine õhukindlalt läbi klaasnõu kaela, läbi messingist ja nahktihendist topendi. Seda liiki sulgurit kasutas veidi hiljem James Watt oma aurumasinas. Suure hooratta ja pika ülekandenööri abil pani Hawksbee merevaigukuulikesed kiiresti tiirlema- ja peagi tekkis nende ümber helendus. Et elavhõbedakatsetes oli Hawksbee klaasi omadusi hästi tundma õppinud, tuli ta hiilgavale ideele: panna pöörlema hoopis tühjakspumbatud klaaskera ja suruda hõõrdumise tekitamiseks selle vastu kuiv käsi. Tulemus rabas: kera sisemus helendas nii tugevasti, et selle paistel võinuks lugeda suuri kirjatähti.
Niisugune suhteliselt võimas mootor seati üles ja ekspluateeriti mõnda aega. Kuid aasta pärast asendati naftamootor hariliku aurumasinaga, sest see mootor vajas sagedasti remonti ja detailid langesid kulumise tõttu kiiresti rivist välja (8, lk 129- 132). Diiselmootor Rudolf Diesel arutles järgnevalt: aurumasin kasutab soojust halvasti; kütuse põlemisel koldes läheb palju soojust kaotsi see lendub koos heitgaasidega, hajub masinani viivates torudes. Aurumasinas muundub kasulikuks tööks ainult 3-8% kütusest eraldunud soojusest. Sisepõlemismootoril ei ole küll katelt, aga hoolimata sellest kasutas gaasimootor ainult 3-4% soojusest . Otto mootor töötas juba paremini see ulatus nüüd 12-14 protsendini. Kas see on aga piir? Ja Diesel otsustas ehitada sisepõlemismootori mis oleks efektiivsem . Mootori silindrisse tuleb imeda puhast atmosfääriõhku. Siis peab selle kokku suruma , et ta temperatuur tõuseks kõrgele
annaabi.ee 
