panna mõne teise masina. Watt tegeles kümme aastat masina täiustamisega ja valmistaski lõpuks märksa efektiivsema aurumasina. 1775. aastal hakkas ta koos inglise ettevõtja Matthew Boultoniga aurumasinaid tootma. James Watti aurumasina koostises oli köetav kaanega suletud veeanum ehk küttekatel. Küttekatlast väljus silindrikujuline toru ehk silinder. Silindris aga paiknes kolb. Kolbi liigutanud aur pidi ka silindrist väljuma. Selleks oli aurumasinale ehitatud eriline korsten, mille kaudu juba kasutatud aur välja juhiti. Liikuv kolb pani omakorda liikuma kepsi ning vända. Vända liikumine aga pani liikuma kas ratta või muu mehhanismi, mida liigutada sooviti. Sellist mehhanismi võib nimetada auru jõul töötavaks "mootoriks". Aurumasinaid oli võimalik kasutada mitmel otstarbel. Näiteks kasutati vilja peksmisel auru-rehepeksumasinaid, mis kergendas suuresti põllutööliste vaeva. Esimene selline rehepeksumasin toodi Eestisse 1867
tehtud töö arvel liikuma panna mõne teise masina. Watti aurumasin on põhimõtteliselt teistsugune. Kasulikku tööd teeb mitte välisõhk vaid paisuv aur. Pealegi kasutatakse ära kolvi mõlemad liikumissuunad. Aurumasina koostises oli köetav kaanega suletud veeanum ehk küttekatel. Küttekatlast väljus silindrikujuline toru, mida hakati nimetama silindriks. Silindris aga paiknes kolb. Kolbi liigutanud aur pidi ka silindrist väljuma. Selleks oli aurumasinale ehitatud eriline korsten, mille kaudu juba kasutatud aur välja juhiti. Liikuv kolb pani omakorda liikuma kepsi ning vända. Vända liikumine aga pani liikuma kas ratta või muu mehhanismi, mida liigutada sooviti.Sellist mehhanismi võib nimetada auru jõul töötavaks "mootoriks". Pilt 1. Watti aurumasin Watti aurumasin tõi pöörde Suurbritannia tööstusse. Terasetootjad kasutasid tema masinat suurte haamrite liikumapanemiseks. Söekaevandustes ei pidanud inimesed enam sütt
18. sajandi füüsika maailmapildi kujunemist mõjutab eriti füüsik Isaac Newton, kes oma teedrajava gravitatsiooniseadusega annab esimest korda teadusliku selgituse planeetide liikumisele. Nüüdsest alates on võimalik ette ennustada planeetide orbiite aastaid enne. 18. Sajandis teisel poolel muutus elekter jõukurite mänguasjaks. Valmistati salongid, kus kohaolijad said viibida ja sädemeid vaadata. 1769 aastal paneb James Watt aluse aurumasinale ja sellega paneb paika tööstusühiskonna arengusuunda. Kõikjale ehitatakse aurumootorite jõul töötavaid laevu ja vabrikuid. Füüsikuid hakkab huvitama soojuse, energia ja töö seostest ning samm sammult arenebki välja soojusõpetus. 1820 aastal avastab H. C. Orsted elektromagnetismi ning füüsika võtab hoopis uue suuna. Tema avastus arendab edasi füüsikat Faraday, kes avastab induktsiooni seaduse, mis on elektri tootmise vundament
otstarbest sõltumata. Eriotstarbeliste elementidega tegelevad kitsamad distsipliinid (nt “Sõiduautode konstrueerimine”). Kellele vaja? • Konstruktor • Kasutaja • Hooldaja • Remontija Masinad, aparaadid, seadmed jne peavad töötama tõrgeteta ning ohutult. Millest see sõltub ja kuidas seda tagada, on inseneri vastutada. 1784 - J. Watt saab patendi pöörlevat liikumist väljastavale aurumasinale, mis paneb aluse üleminekule manufaktuurselt tootmiselt tööstuslikule, seega ka masinaehitusele. 1799 - G. Monge avaldab kujutava geomeetria õpiku, pannes aluse detailidegeomeetrilisele kujutamisele Pariisi Polütehnilises Koolis. 1826 - L. Navier’ avaldab esimese tugevusõpetust süstemaatiliselt käsitleva õpiku. MASINAELEMENDID = tehniliste süsteemide füüsikalised komponendid Tehniline süsteem = komponentide kombinatsioon, mis koos töötades tagab mingi ettenähtud
uurima ja aurujõu rakendamise meetodeid otsima. Katsetused praktilisi tulemusi ei andnud, otsingud olid aga teadlikud ja andsid kogemusi. Batista della Porta demonstreeris (1606), kuidas vett tõsta aururõhu tekitamise teel ja auru kondenseerimise teel kinnises anumas, kus kujuneb vaakum. Nendel võtetel rajanevad Worcesteri ja Savery aurumasinad. Salomon de Caus kirjeldas (1615) aurujõul töötavat purskkaevu (suletud kaanega teekannu põhimõte). Katsetused lähenesid töökõlblikule aurumasinale. Kogu 17. saj. vältel hoidis leidurite meeli elevil mõte tõsta vett tule abil. Põhiküsimus oli, kuidas panna atmosfäär tööd tegema. Lahenduse andis Denis Papin. Hinnates õigesti auru kondenseerimise tähtsust, kirjeldas ta 1690 esmakordselt suletud termodünaamilist tsüklit. Töövõimelist konstruktsiooni ei õnnestunud tal luua. Esimese töökõlbliku aurujõul käitatava veetõsteseadme ehitas inseneriväekapten Thomas Savery. Sai patendi 1698. Kasutas kaht
annaabi.ee 
