AASTA VANA PIISKOPILINNUS JA TOOMKIRIK. MEREÄÄRSET PROMENAADI KAUNISTAB PUITPITSILINE KUURSAAL JA KÕLAKODA. AINULAADNE ON KA 216 MEETRI PIKKUSE KATUSEGA KAETUD RAUDTEEJAAMA PERROON. AASTARINGSELT PAKUB HAAPSALU KULTUURIÜRITUSI (VALGEDAAMI PÄEVAD), MAITSVAID SÖÖKE JA KAUNIST KÄSITÖÖD (HAAPSALU PITSSALLID). LINNAS SAAB AEGA VEETA: VALLIKRAAVI MÄNGUPARGIS, ILONI IMEDEMAAL, SÕITA HUVISÕIDURONGIGA ,,PEETRIKE" VÕI AURULAEVAGA ,,KALLIS MARI", KÜLASTADA ERINEVAID MUUSEUME VÕI PUHATA TERVISE SPA'S. HAAPSALUGA ON SEOTUD PALJU TUNTUD INIMESI NENDE SEAS HELILOOJA PJOTOR TSAIKOVSKI, A.LINDGRENI 4 RAAMATUTE ILLUSTRAATOR ILON WIKLAND, MAALIKUNSTNIK A. LAIKMAA JNE. EDASPIDISED UURIMISTÖÖ PEATÜKID KIRJELDAVAD HAAPSALU LÄHEMALT. 2.HAAPSALU LINNA AJALUGU HAAPSALU (SAKSA KEELES HAPSAL) ASUTATI 1279 AASTAL, KUI SAARE-LÄÄNE
125 aastat tagasi olid liiklusolud Eestis hoopis midagi muud kui tänapäeval. Tartusse pääsemine oli kaugematele kooridele tõsine probleem. Sõiduraskus oli väga paljudel ning see oli ka põhjuseks, miks Saaremaa ja Läänemaa koorid laulupeost kõrvale jäid (Palamets, Hillar 1994:12). Rongiga oleks küll väga lihtsalt kohale saanud, kuid 1869.a. suvel ei olnud Eestis veel ühtegi raudteed. Põhja-Balti raudtee oli alles ehitamisel. Tartust Pihkvasse oli küll võimalik sõita aurulaevaga, kuid seda veeteed said kasutada vaid väga vähesed koorid. Enamus osalejaid tulid kohale hobutranspordiga (Palamets, Hillar 1994:12). Eestis oli olemas postijaamade ja reisijateveo küllalt tihe võrk, kuid postihobused võtsid peale piiratud arvul reisijaid ja pealegi oli veohind üpris kallis ning vaesemad inimesed seda endale 7 lubada ei saanud. Vaja oli mingit väljapääsu ning see leiti selles, et kooris üürisid Tartusse sõiduks
annaabi.ee 
