tolleaegse veduri omadused.Auruvedur aitas oma aja kohta enneolematult kiiresti ja turvaliselt toimetada reisijaid ja kaupu väga paljudesse paikadesseüle kogu maailma.See aitas oluliselt kaasa majanduse tormilisele arengule 18.ja 19. sajandil. Esimene auto ehitati 1769.aastal ja nsee oli nii öelda liikuv aurumasin.Kuid auruautod olid aeglased ja suitsesid.Nende mootorid olid kohmakad ja rasked ning kaasa tuli vedada rohkesti kütust. Veidi aurulaevadest 1707.aastal leiutas Denis Papin aurujõul töötava sõurattaga laeva.Kui ta aga püüdis oma uue laevaga sõita,purustasis selle vihased paadimehed.Viimased kartsid,et taoline laev võttab neilt töö. 1807.aastal ehitas ameerika juveliir ja portreemaalija Robert Fulton esimese aurulaeva ehk auriku, millega ta vedas tasu eest reisijaid.Laeva nimi oli ,,Clermont".Ta laenas idee teiselt ameerika leidurilt John Fitch`ilt,kes ehitas esimese auriku Delaware jõele juba 1787.aastal.
põhjustasid tsensori meelepaha. Valgustuslik ja publitsistlik looming moodustab tähendusliku osa tema pärandist. Püüdis rajada kindlamat alust eestlaste lugemisvarale, pidades silmas valgustuslikke sihte. 19. sajandi menukamaks sentimentaalsemaks rahvaraamatuks kujunes Kreutzwaldi vahendatud ,,Wagga Jenowewa ajalik elloaeg" (1842). rahvavalgustuslikult oluline veel ,,Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on" (1848-1849) sisaldades lugemist kosmosest, aurulaevadest, raudteest, võõrmaadest, taimedest. Lisaks rahvavalgustuslike ja õpetlike raamatutena avaldas veel ,,Ma- ja Merrepiltid" (1850-1861 I-III), ,,Sippelgas" (1861 II). Jutuloomingus tugevama osa moodustavad kalendrites ilmunud allegoorilis-satiirilised jutud. Teise rühma moodustavad romantilised ja olustikulis-realistlikud jutud. Luuleloomingust kerkivad esile rahvaluuletöötlus, hilisemast oluline elamuslik pühendusluuletus Koidulale. Rahvajuttude töötlemist alustas 1840. aastal
Elektriline telegraaf jõudis Eestisse aastal 1855. Telefon levis 1890ndatel Eesti aladel. Olulist rolli majanduses mängis raudtee, 1860ndatel algatati raudtee liinide rajamist (1. liin: Tallinn-Peterburg, 1870, 2. Liin: Tallinn-Tapa-Tartu-Valga-Riiga). Laiarööpeline raudtee. Kitsarööpeline raudtee: Pärnu-Viljandi. Laeva ehitus, oluline ranna äärsetes piirkondades (Pärnu lahe ja saared). Enamasti ehitati puidust väikseid laevu, alles 1840ndatest võib rääkida suurtest aurulaevadest. 24) Linnastumine ja linnarahvastik: Linnade kasv: 19. saj alguses Eesti alal oli 12 linna. 1820 Eesti linnades elas kokku üle 35 000 inimese. Eesti suurim linn oli Tartu, kus elas 8000 elanikku (Riias elas 40 000 inimest). Tallinnas elas 13 000 inimest. Rahvastiku arv kasvab aga aeglaselt. Suuremad muutused algavad 1860ndatel aastatel, seotud talupoegade liikumisvabadustega. Üldine rahva arvu kasvamine maapiirkondades sündimise teel. 19
annaabi.ee 
