lõike. Kujutis tekib ainult sellest tasapinnast, mis on fookuses. Fookusest väljas olevad piirkonnad jäävad mustaks, neid ei näe. Kui teha uuritavast objektit suur hulk opitilisi lõike, saab arvuti abil need sünteesida kolmemõõtmeliseks kujutiseks. Kuidas tuleb uuritavat preparaati töödelda, et see oleks vaadeldav skanneeriva elektronmikroskoobiga? Proovid kaetakse üliõhukeste elektrir juhtiva materjalikihiga, kasutades madal-vaakum pinnakatmist või kõrg-vaakum aurufaassadestust. Juhtivate kattematerjalidena on tänapäeval kasutusel kuld, kulla ja palladiumi sulam, plaatina jne. Milliste meetoditega on võimalik apoptoosi näidata. 1. DNA fragmenteerumisel DNA ahelasse tekkivaid katkemiskohti on võimalik tuvastada spetsiaalse ensüümi – terminaalse desoksünukleotidüül transferaasi (TdT) abil (nn TUNEL reaksioon). See ensüüm tunneb ära vabad 3’-OH otsad ning pikendab neid nukleotiididega.
Kujutis tekib ainult sellest tasapinnast, mis on fookuses. Fookusest väljas olevad piirkonnad jäävad mustaks, neid ei näe. Kui teha uuritavast objektit suur hulk opitilisi lõike, saab arvuti abil need sünteesida kolmemõõtmeliseks kujutiseks. Kuidas tuleb uuritavat preparaati töödelda, et see oleks vaadeldav skanneeriva elektronmikroskoobiga? Proovid kaetakse üliõhukeste elektrir juhtiva materjalikihiga, kasutades madal-vaakum pinnakatmist või kõrg- vaakum aurufaassadestust. Juhtivate kattematerjalidena on tänapäeval kasutusel kuld, kulla ja palladiumi sulam, plaatina jne. Milliste meetoditega on võimalik apoptoosi näidata. 1. DNA fragmenteerumisel DNA ahelasse tekkivaid katkemiskohti on võimalik tuvastada spetsiaalse ensüümi terminaalse desoksünukleotidüül transferaasi (TdT) abil (nn TUNEL reaksioon). See ensüüm tunneb ära vabad 3'-OH otsad ning pikendab neid nukleotiididega. Kui reaksioonikeskkonda lisada radioaktiivse või
annaabi.ee 
