varjupaiga soodes, hagudest onnides, oodates iga silmapilk mongolite tagasipöördumist ning arkaanisilmust , mis viib neid igavesse orjapõlve. Üks pilt lõi silmipimestava eredusega leegitsema.. Purustatud Samarkandi müüride lähedal lebas sellili suur lahja kaamel, pikad kõhetud jalad taevapoole, elu hingitses veel nõrgalt ta õudust täis silmades. Mõned näljast mustaks muutunud inimesed, käed küünarnukkideni verised, rebisid üksteist tõugates kaameli auravast kõhust sisikonnatükikesi ja kugistasid nei sealsamas rutakalt alla.. Ning nüüd sarnanes pikkade kondiste jalgadega ning otsalõppenud kätega hääletult lebav maailma vapustaja, tolle kaameliga, ja tema silmades lõõmas samasugune surmahirm. Ja samuti tunglesid juba tema keha kõrval üksteist tõugates pärijad, kes katsusid suure verise päranduse küljest tükke lahti rebida.. Ning lõpuks vastas nõunik, et khaan sooritas elus palju suuri, vapustavaid, kohutavaid tegusi
nad tõsta oluliselt (kuni 4x) veetaset jne. Jõgede suuruse määramisel võetakse aluseks jõe pikkus, vooluhulk ja valgala. Mõned autorid peavad suureks jõeks üle 1-2 tuhande km pikkust jõge. Maailma mastaabis ongi see õige. Kohalikes uurimustes on hinnangud teised. Mõistetavalt on suur vahe, kas jõgi voolab troopilises vihmametsas (Amatsoonas, Kongo), osaliselt poolkõrbes (Niilus) või külmas subarktikas (Ob). Vihmametsas pöördub pool auravast veest tagasi kohaliku vihmasajuna; kõrbeõhus auruv vesi läheb praktiliselt kaduma. Teised jõed asuvad nende kahe äärmuse vahel. Suurte jõgede autohtoonne (kohaliku materjalil põhinev) primaarproduktsioon on madal. Suured jõed on enamasti sügavad (10-20 m, isegi 70m) ja sogased. Valgustingimused on siin enamasti halvad, põhjasetteid kantakse edasi, osaliselt settivad teel mere poole, koos nendega uhutakse kividelt sinna kinnitunud vetikad. Enamus