mandrilised õhumassid. Merel ongi udusid rohkem soojal aastaajal, mandril aga külmal aastaajal. Mere puhul ongi suurem osa ududest advektiivsed. Advektiivne udu oma pika paigalpüsimisega eriti lennu- ja laevaliiklust. 1.4.1.3. Segatüüpi ehk radiatsioonilis-advektiivne udu Võrdlemisi sageli esineb ka segatüüpi ehk nn radiatsioonilis-advektiivseid udusid. Veekogude kohal (jõgedel, järvedel) võivad esineda ka nn auramisudud. Põhjuseks on siin vee auramine soojemalt veepinnalt külmemasse õhku. Õhk veekogu kohal küllastub veeauruga ning üleliigne aur tiheneb uduks. Sellised udud esinevad tavaliselt hilissügisel. Talvel esineb neid külmumata meredel või jäälahvandustel. Haruldaselt intensiivne udu oli näiteks Tartus Emajõe 7 orus 19. novembril 1958.a. See udu halvas tunduvalt autoliiklust, sest nähtavus vähenes mõne sammuni. 1.4.2. Frondiudud
Tavaliselt on välgu kõrgemale ja kaugemale, kus vesi ¤ Suistusomptingitud suitsust meetrites 1 minuti jooksul. siis määratakse eluiga 0,2 sekundit. Selle ajaga jõuab säde aurub. Aurumisel kristalliseeruvad välja Auramisudud veekogude kohal. veel aeg stopperiga , mis kulub palli pilve ja maa vahel ülesalla käia isegi kaltsium, kips, keedusool. Pärast Veekogude kohal (jõgedel, järvedel) võivad väljalaskmiseks selle momendini, kui pall mitukümmend korda. Kõige rohkem on
ca 1kraadiC võrra 100m kohta.seda temp. muutust nim. Kuivadiabaatiliseks gradiendiks ja tähistatakse a (=1kraad/100m).Temp. langust adiabaatilisel tõusmisel veeaurust küllastunud õhus iseloomustab märgadiabaatiline gradient a`. Selle all mõistetakse temp.langust 100m kohta niiskusest küllastunud õhus.See sõltub rõhust ja temp.Madalamates õhukihtides valitseva rõhu ja temp.juures a`=0,5-0,6 kraad/100m. Veekogude kohal (jõgedel, järvedel) võivad esineda ka nn auramisudud. Põhjuseks on siin vee auramine soojemalt veepinnalt külmemasse õhku. Õhk veekogu kohal küllastub veeauruga ning üleliigne aur tiheneb uduks. Sellised udud esinevad tavaliselt hilissügisel. Talvel esineb neid külmumata meredel või jäälahvandustel. radiatsiooni e. kiirgusudu: kui maapinna lähedane niiskus on suur ja temperatuur langeb kastepunktini, saab alguse udu teke. Selgetel suveöödel on udu näha eriti soodes ja mujal madalamates niisketes kohtades
annaabi.ee 
