traditsiooniline eluviis. Probleemid: puidu nõudlus, vihmametsade vähenemine, kliima soojenemine, väljasurevad loomad. SAVANN 10-20 pl, ll. Austraalia kuuba. Kv: lähisekvatoriaalne. S:28, T 24. sajab 300-1000 mm suvel e. vihmaperioodil. Ferralliit mullad. Vt.ülal.moodustub lateriitkiht, kuivad mullad. Punamullad. Kõrrelised taimed: pudelpuu, ahvileiva puu, baobab, ananass kohvipuu, kaktused, piimalillelised, tubakas, aurakaaria, akaatsiad. Loomad: marabu,ninasarvik, kaelkirjak, lõvid,elevandid, simpans, nandu, koaala, puuma, emu, pühvel, gepard, sebra, hüään. Inimesed: kiire rahvastiku kasv, linnastumine, vähe põlluharimist, kasvatavad veisi, lambaid,kitsi. Maapähklit, kohvi. Probleemid: linnastumine,õhu saastumine. Põuad,mussoon, metsade raiumine,liigne karjatamine. KÕRB 20-30 pl ll, araabia, põhja aafrika.Kv: parasvöötme troopiline. S: 40 T 15. sajab kuni 150 mm.
ümarad mustad laigud. triipe esineb ainult pea ja õla piirkonnas. Kodkodi kõrvad on mustad valgete täppidega. saba katavad kitsad mustad ringid. üleni musta karvkattega isendid on küllaltki laialdaselt levinud. tema keha kogupikkus on 58-68 sentimeetrit. Kaslase eluiga on 11 aastat. Kodkod elab lõuna- andide niisketes parasvöötme metsades ja ka rannikualadel. Teda võib leiduda ka elurajoonides, kus ta elab haritud maa-aladel. Peamine osa loomadest elab keskmiselt niisketes Aurakaaria ja Valdivian metsades. Kõige rohkem isendeid leidub Chiloe ja Guaiteca saartel. Tsiili metskasside paljunemise ja kasvu kohta nii looduses kui vangistuses teatakse vähe. Emased saavad paljunemisvõimeliseks 2 aastaselt. Tavaliselt annab emane 2 või 3 järglast. Looduses elavad isendid on äärmiselt haruldased laialdase elupaiaga hävitamise tõttu ning neid ohustab väljasuremine. Nagu paljude teiste Lõuna-Ameerika kaslaste puhul, teatakse ka kodkodi harjumuste kohta vähe.
annaabi.ee 
